LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
homeroslik, kuid suure eepose masinavärk pannakse kujutama lihtsat rahvast ja tema elu. Järgmised heksameetris eeposed on ,,Hanna" (1836) => R. helgeim luuletus, noore armastuse ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on ,,Jõuluõhtu", mis annab pildi mõisarahvast. 1837 akadeemiline ebaõnnestumine ja intriigid, suundub Porvoosse gümnaasiumiõpetajaks. Porvoo perioodi teosed on kirjanduslikumad kui enne. Runebergi keskseimaks eeposeks peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku. Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann
Sõnum mattub kirjelduse ja epiteetide lasu alla. Kui seda maailma üritatakse kirjeldada aistinguliselt või laadil, mis rõhutab teadmise kõrval tunnetamist ja tajumist, siis on selline laad üldiselt õigustatud. Siin maailm, mida kirjeldatakse ja stiil, millega kirjeldatakse, moodustavad teatud terviku. Vaheri puhul on oluline, et säilitatakse kirjanduse kirjanduslik pool. Tema teosed üritavad olla kirjandusele palju lähemal. Mida kirjanduslikumad on tekstid, st mida enam pööratakse tähelepanu keelelisele poolele, seda keerulisem on neid tõlkida nt filmikeelde. See keelemäng ei toimi ainult paberil, vaid hakkab võib-olla lõplikult tööle siis, kui neid tekste valjult loeme. See on siin oluline. Kui mõtleme, et sõna ja hääl on maailma kultuuriloos olnud omavahel seotud, siis ei ole siin midagi üleloomulikku, sest side raamatu ja valjult lugemise vahel on vähenenud alles viimasel paaril-kolmel sajandil
annaabi.ee 
