,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" peab ta esmajärjekorra kirjandusteoseks. Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud ,,Kalevipoja rahvuslik mõõde nähtub kõigepealt Kreutzwaldi eepose värsivormist."(Talvet, lk 887). Artiklis on välja toodud kui hästi on Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" küllastunud lüürilistest metafooridest ja poeetilisest kirjanduslikkusest kui ehtne rahvalaul. Paljud silmapaistvad luuletajad on üritanud luua suurejoonelisi eepilisi teoseid. Prantslane Pierre de Ronsard jõudis valmis kirjutada vaid neli laulu rahvuseepose ,,Franciade" plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel
suured lihtsustajad). Leiavad, et grammatika ja retoorika funktsioneerivad täielikus kooskõlas, üleminek grammatilistelt struktuuridelt retoorilistele toimub raskusteta. Läbi grammatika võib kirjeldada retoorikat. (Todorovil “Decameroni grammatika”, Greimasil “Struktuurne semantika”, lootsid grammatika abil kirjeldada figuratiivust, kujundlikkust. Gramm. areng on kirj uurimist mõjutanud, kuid pole võimaldanud ammendavat ja adekvaatset tõlgendust kirjanduslikkusest. Todorov ja Ducrot: retoorika on alati rahuldunud paradigmaatilise arusaamaga sõnast, mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil. suhtest. (Kui metafoor ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil. suhtest. Tradits retoorika kõrval peaks olema ka teine perspektiiv, milles metafoori käsitletaks kui süntagmaatilist juhtumit (substitutiivne suhe on räme lihtsustus metafoori kohta)
Subliimsuse ideed kandsid Wörlitzis peale Gooti majakese ka erinevad varemetestseenid, varemetes sillad. Sildadelt avaneb alati uus vaade, mille keskmeks on mõni rajatis. Mida suuremaks läheb pargiosade mastaap, seda suuremaks muutub ka mitmekesisus seal, ilmuvad suuremad parginiidud ja park läheb järk-järgult üle põllumajandusmaaks. Vürst Franz püüdles harmoonilise suhte suunas inimese, looduse ja ümbruskonna vahel. Kõik Saksamaa 18. sajandi lõpu aiad olid läbi põimitud kirjanduslikkusest. Kirjanduslikud allusioonid stimuleerisid kujude, mälestuskivide jms abil igati vaatajate kujutlusvõimet. Sellest aedade sentimentaalsest koketeriist loodusega vabanetakse alles sajandivahetusel, mil puud, niidud ja vesi said peaaegu ainukesteks kujunduselementideks. Kuni 1820ndateni loodud sellelaadsetest ümberkujundustest peetakse kõige paremateks näideteks Wilhelmshöhe't, Nymphenburgi (1804 - Ludwig Sckelli poolt) ja uutest aedadest Müncheni Inglise Aeda (nn
annaabi.ee 
