Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Kuigi esimesel paarikümnel aastal oli ühiskond vastuvõtlik keeleuuenduslikule propagandale, ei levinud see sama kiiresti ja efektiivselt järgnevatel aastatel. Sellegipoolest, Johannes Aaviku tehtud töö eesti keeles on omapärane ja haruldane terve maailma keeltes, mis näitab tema sihikindlust ja organisaatorivõimet. See on ka tunnistuseks eestlaste soovile vabaneda võõrvõimude keelemõjudest oma keeles.
Ta tahab olla vaba, kuid näitab üles ka huvi üles. Kui ta on seotud, tunneb end piiratuna ja lakkab meest armastamast. 7. Vene romantismi märksõnad ja esindajad. Esindajad on A. Puskin, kes on eelkõige saanud tuntuks luuletajana (zanriliselt kirev. Oluline sümbol on Napoleon). M. Lermontov mitu kodumaad (sotimaa, Kaukaasia), A. Puskinile ,,Poeedi surm". Heitlik ja rahutu elu (inimesena, looming). Tugev mõju kirjanduslikelt eeskujudelt, nt. Hugo, Goethe jne. lüüriline mina on traagiline ja kannatav. Armastusluule sügavalt autobiograafiline. 8. ,,Jevgeni Onegini" Põhiprobleemid. Ühepoolne õnnetu armastus, koduigatsus, armukadedus, kättemaks, vastuolulisus.. Kuidas rahvaluule jaguneb? Rahvaluule on anonüümne, st laulud ja jutud on paljude inimeste ühislooming. Rahvaluule kandub põlvest põlve. Folkloor Poploor
täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena
ajalugu liigendama. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on lõpetanud ja nüüd otsitakse rühmituste kaudu ka laiemapõhjalist koondumisvõimalust kirjanikele. Kas on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja. 1930ndatel aastatel juhib ajakirja Semper, kes on kirjanduslikelt vaadetelt suhteliselt lähedane Tuglasele. Hakkavad tekkima koondavad organisatsioonid ja väljaanded, mis jäävad püsima. + 1925 Kultuurikapitali seadus kuidas kultuuri võiks rahastada? Kirjanikud hakkavad stipendiumi saama. 1930ndateks aastateks tähendab see stabiilset sissetulekut, majanduslik olukord hakkab stabiliseeruma. + 1927 algavad "Looduse" romaanivõistlused + 1935 Raamatuaasta + 1937-40 "Varamu" (peatoimetaja Visnapuu) Loomingule konkurent poliitilises plaanis,