Trupp koostati alati kindlat rolli mängivaist näitlejaist, see oli eluaegne maskeering, elati rollis. Trupp võis koosneda 5-25 mehest. Mõjutasid suuresti Euroopa teatrit. Reisiti mängijate, kostüümide ja kogu varaga. Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas ta rüütliromaane, pastoraal.- ja kelmiromaane ning itaalia armastusnovele. Rüütliromaani ei pilganud ta kui kirjandusliiki, vaid selle kangelaste elukanget ja sisutut askeldamist. C toob välja palju vastandpaare. Materjal on mitmekesine, süzee arened suuruneb jutustajate hulk. ,,Galatea" pastoraalromaan. Hispaania barokkdraama. 17 saj. Lope de Vega üldpõhimõtted. Kuid peamine erinevus on siiski sümboolika ja allegooria jõuline laienemine, teadlik püüdlus suurtele üldistustele. Näidendite tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks (filosoofiline vastuolu) Peegeldavad
Balzac´i välimus oli vastuolus tolleaegse moejoonega ning oma välimuselt meenutas ta koolipoissi, kes oli suvega riietest välja kasvand. Tema esiklaps oli Honorè, kes sai korraliku koolihariduse kahes koolis. Balzac oli koolis suur lugeja ja kaasõpilased kutsusid teda poeediks. Aastal 1819 lõpetas ta õigusteaduskonna. 2. Balzac tegi järelduse, et tal pole andi tragöödia ega luuletamise peale ja ta peaks katsetama mõnda teist kirjandusliiki. 3. 4. ,,Inimlik komöödia" 5. See koosnes kolmest osast. 6. ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid" 7. 8. ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" Gustave Tlabert (1821-1880) Prantsuse realismi kirjanik. Pärit Prantsuse väikelinnast Rouenist, õppis vanemate pealekäimisel ..., katkestas õpingud ja pühendus loomingule. Tema peateos kannab pealkirja ,,Madame Bowary" (1857).
Pilet 23 1. Modernism. H.Hesse elu ja looming ning teose analüüs Modernismi ajaline määratlemine on ebamäärane ning kultuuriruumiti erinev, nt ingliskeelne seltskond nimetab modernismiks 20. saj. alguse arvukaid kirjandus- ja kunstivoolude aega, saksa- ja prantsuskeelsed allikad peavad murdepunktiks 19. saj. keskpaika. Kirjanduse killustumine. Pärast romantismi ja realismi hajus kirjandus korraga paljudeks eri teedeks. Enam ei saa esile tuua üht keskset kirjandusliiki või žanri, ideoloogiat või maitset. Modernistlik tegelane. Modernistliku kirjanduse keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Inimese keha ja seksuaalsust hakati modernismi ajastul käsitlema pidetuses, otsimis- ja eneseleidmisvajaduses. Modernistlik tegelane esitab endale küsimusi, nt mida tähendab olla naine. Ebakindlus ja keerukus laienevad armastusele ja inimsuhetele. Modernistid ei püüa