ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja kus selgub tegelaste ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt tausta, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu. Kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline. 9) Iseloomusta Tammsaaret kui kirjanduskriitikut. Ta võttis sõna siurulikkuse vastu, soovitas intellektuaalsemat maailmanägemust. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt. 10) Iseloomusta Tammsaare rolli eesti kirjanduses.: Moodi läksid pikad romaanid., Ta on eesti kirjanduse suur filosoof. Ta suudab argielu pisiseikadelegi anda filosoofilise varjundi. Filosoofiline võib olla kraavikaevamine või kirikukellade kumin. Tammsaare mõtestab elu, lähtudes just Eesti oludest.,Tema teoste põhjal on
Vaatamata oma vähesele numbrite arvule oli almanahh "Nov" tuntud kogu vene kogukonna seas. Kõneldes kirjandusest tuleb tõdeda, et Eesti vene kogukonnast ei pärine suuri kirjamehi. Tuntuimaks võib vahest pidada vene emigrandist luuletajat Igor Severjaninit (18871941), kes elas Virumaal Toilas, saavutas kuulsuse kogu revolutsioonieelsel Venemaal ning pälvis isegi 'Poeetide kuninga' tiitli. Samuti võib nimetada ka ajutiselt Tallinnas elanud vene kirjanduskriitikut Pjotr Pilskit (18811941), proosakirjanikke Vladimir Gustsikut (18921947) ja Vassili NikiforovVolginit (19011941), poeete Boriss Nartsissovit (19061982) ja Jüri Ivaskit (18781922). Eriline koht vene kultuuripildis kuulub Boriss Vildele (19081942), kes emigreerus Eestisse Peterburist, ent lahkus 1930. aastal edasi Saksamaale ning sealt Pariisi, kus töötas Pariisi Etnograafia Muuseumis. Selle muuseumi ülesandel käis ta ka 1937
19. sajandil nad võivad olla koos või eraldi, aga nihkub esile kirjandusajakiri. Tekitati John Keatsile peavalu, sest ta oli lihtsat päritolu. Kirjandusajakiri võtab otsustamise selle üle - hakkab tekkib kaanon, ja kriitik, kelle ülesandeks on kirjutada teiste teoste kohta. Tekkis looja ja kriitiku vastuolu. Kriitik, kes ühelt poolt väljendab lugeja arvamust ja teiselt poolt ideolistlikku poolt - kas on patrootiline jne. Ülemised struktuurid võivad mõjutada ka kirjanduskriitikut. Nt kas "Nimed marmortahvlid" on patrootlikuse pärast hinnatud? 13.02.12 19. sajandi jooksul ühiskond kui selline muutub oluliselt haritumaks. Sellele suunale maailmas viitab juba kasvõi nn Lenini tees - üks nõudeid Venemaa jaoks oli kirjaoskuse levitamine. Kirjaoskuse kasvuga muutuvad inimesed kontrollitavamaks massimeedia abil - seostub ka rahvusriigi tekkega. 19. sajand on suurel määral idealistlik sajand. 19. sajandi kirjanduses kaks suunda: otsimise kaudu õnne leidmine ja
see annab tema luulele paljud asjad andeks. VARVARA: Kozlov, Aleksandra! LJUBOV: "Kust leiaks valuvermeis süda kurbusele rohtu, ei külma mulla alt nüüd eal mu sõber paku lohtu." TATJANA: Kui morbiidne! Ei, Baratõnski! "Mustlastüdruk". ALEKSANDER: Oi, taevake! Ma pöördun meie kriitiku poole. TATJANA: Jah, siin on nüüd küll kirjanduskriitikut vaja. (Vaatavad kõik Belinski otsa.) BELINSKI: Meil ei ole kirjandust. (Paus.) 30 ALEKSANDER: No, hüva. Mina annaksin härra Puskinile oma esialgse õnnistuse, kui ta ainult oma naise välja kannataks. MIHHAIL: (Aleksandrale) Puskin ei ole sulle kunagi luuletust kirjutanud, erinevalt Vissarionist... (Belinskile)
annaabi.ee 
