Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad"" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. 2.2. Loomingu II periood Loomingu II perioodil Tammsaare temaatika muutub, ta loobub külaühiskonna kujutamisest ning käsitleb eelkõige üliõpilasprobleeme. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga
aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides, kuid on mingil määral omane ka nt "Tõe ja õiguse" stiilile ja üldse Tammsaare kirjutamismaneerile. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. Teatus üleminekuperioodi kirjaniku loometeel tähistab kriminaaljutustus "Uurimisel", mis ilmus samuti 1907. aastal. 1907. aastal kolib Tammsaare Tartusse ning hakkab õppima Tartu Ülikoolis ning see tähistab ka tema järgmise n.ö loominguperioodi temaatika, milleks on eelkõige üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal
4) POEET. Tuglas sõnul mõjub Liiv, sest ta on poeet – müstiline tasand. Tuglas peab silmas romantilise luuletaja kuju. Poeet ütleb välja seda, mida välja öelda ei ole võimalik. 26. Ernst Enno (1875–1934) luule põhikujundid ja teemad Ernst Enno luule oli Tuglase jaoks diletant, harrastaja, sest ta luuletused ei vastanud „N-E“ mudelile. Enno väärtuse tunneb ära Visnapuu 1920ndatel, kui rõhutab Enno luule intuitiivset alget. Enno ei sobi Eesti kirjanduskaanonisse, sest I EV ja Nõukogude ajal oli moes realistlik kirjandus, sest seal on religioossed motiivid. Enno pole kunagi olnud Eesti luule keskne tegelane. Enno luulet läbib kodu-motiiv (avaldub isegi pealkirjades: „Kojuigatsus“, „Õhtu kodutalus“). Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus
annaabi.ee 
