Kirjanduseteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. 1) ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) 2) ,,Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt."(lk. 13) 3) ,,Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb. Või kui tal pole kaasas tütarlast, kes on ta pea lõplikult segi ajanud." (lk. 74) 4) ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nend...
randmesse soonival metallil. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. 3. UURIMUSE METOODIKA Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjanduseteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses 1.peategelasteks 2.kõrvaltegelasteks 3.episoodilised tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned.
rikkast tüdrukust sõprust hindavaks lahkeks tüdrukuks on otsitud, samahästi oleks ta võinud saada õmblejaks või kurjaks kuningannaks. Jutustuse erinevad motiivid ja teemad ei moodusta kokku psühholoogiliselt usutavat lugu väikeste tüdrukute maailmast. Sündmuste vahel on nõrgad seosed, mis jätavad vanematele vastamiseks palju ,,miks"-küsimusi. 3.6. Jutustamistehnika 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt Jutustuse tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. Kirjanduseteose vaatepunkt on isik, kelle silme läbi teose sündmustikku nähakse. Jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Jutustava hääle (kes räägib) ja vaatepunkti (kes näeb) erinevus on lastekirjandusele väga omane. Tavaliselt nähakse lastekirjanduses maailma läbi lapsesilmade, seega on jutustusel lapse vaatepunkt. Jutustaja vaatepunkt ei pruugi kokku minna lapse omaga, sest jutustaja on autoriteet, hariv täiskasvanu. Autoriteetne
annaabi.ee 
