Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja
0015 - 0.007 mm.Meie katsetulemuseks oli ligikaudu 0,01 mm. 4.Toru E - vasktoru DN 15 Kirjandusandmed annavad kareduseks 0.001 - 0.002 mm.Katsetulemused jäid vahemikku 0,00013-0,0325mm. Järeldused kohttakistuste kohta. Ventiili kohttakistus 15 mm diameetriga toru puhul on kirjanduse alustel 10,mõõtmised näitasid aga tulemuseks 30. Kuna selle torustiku osa takistust sai määrata vaid ühe kulu juures, on raske hinnata tulemuse täpsust.Järsu ahendi kohttakistus on kirjandusandmete järgi 0,45, meie mõõtmised olid vahemikus 2,28-2,51.Järsu laiendi kohttakistus on teoreetiliselt 0,81, eksperimentaalselt olid tulemused vahemikus 1,33-1,76. 6
Hübriidide esinemist kandseente looduslikes populatsioonides näib kinnitavat erineva genoomi suurusega eospopulatsioonide lahknemine meioosis. Looduses kasvanud seen, kelle eosproovis avaldus eoste divergents DNA ja valgu sisalduse alusel, oli oma viljakeha ja kultuuritunnuste poolest liikide P. osteratus ja P. pulmonarius vahepealsete tunnustega (A. Kollomi määrang). Seente genoomi suuruse andmebaas (Kullman, et al., 2005a) näitab, et liigi P. ostreatus genoomi varieeruvus kirjandusandmete alusel ja meie poolt saadud genoomi suurused jäävad samadesse piiridesse. Saadud kromosoomide arvu ja genoomi suuruse erinevus avaldub kui aneuploidsus ja heteroploidsus. Austerservikul tuntakse ka konidiaalset, mittesugulist paljunemist, mis võib omakorda olla üks genoomi suuruse mitmekesisuse allikas. 87 Tööstuslikult kasvatatava tüve eosproovis avaldus divergents veelgi markantsemalt (Kullman, 2002b). Naaberperekondade Pleurotus ja
väikefarmide kõrvale on tekkinud ka suuremaid. Just nendel suuremate kitsefarmide omanikel on probleeme kitsede õige söötmise korraldamisega, sest Eestis sellealaseid teadmisi ja kogemusi napib. Suureks probleemiks oli tõsiasi, et puudusid kitsede söötmisnormid, mistõttu normeeritud söötmist ei saanud rakendada. Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks
annaabi.ee 
