suhtlemisest ja erinevatest suhtlemist takistavatest teguritest; · Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud. Uurimismeetodina kasutatakse kahte küsimustikku, mille küsitletavad ära täidavad. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline ülevaade baseerub erinevatel teemat käsitlevatel kirjandusallikatel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlustõketest ja kommunikatsiooni barjääridest. Praktilises osas, viiakse ankeetküsitluse vormis läbi suhtlemisoskuste uuring ning 5 lisadena on ka küsimustikud. Uuringu tulemusena selgitatakse välja, kuivõrd hästi keegi suhtleb ning mida peetakse suhtleist häirivateks teguriteks. 1. SUHTLEMINE
kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi. Taksonite kirjeldused on varasematest üksikasjalikumad, samuti mainitakse enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel. Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge , kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849
☼ 3. materiaalne ja mittemateriaalne: unenäod, fotod kui pildid verbaalne ja visuaalne ajalugu: ☼ minevikku saab esitada sõnades ja kujutistes ☼ White:historiofootia (footia - valgus; fotograafia) ☼ keskaeg ja varauusajal: religioossed rituaalid, piltide tähtsus. aidanud selgemini esile tuua visuaalse teabe erineva tähenduse ja toime erinevates kultuurides ☼ praegu: ilus, ei tähenda, et vanasti oli ka nii ☼ rikastas allikaid ☼ sama tase kui kirjandusallikatel Peter Burke “Silmaga tunnistamine: piltide kasutamine ajaloolise tõendusmaterjalina” ☼ pildi tüübid: portreed ☼ pildid on alati kodeeritud ☼ pildid kui tunnistajad ☼ kuidas teha võltsingut ja originaali ☼ “Louis XIV valmistamine” - Páikesekuningas, visuaalse kuvandi loomine; asus teadlikult kujutama oma kuvandit, argiesitlus (mündid), surematu Päikesekuningas. füüsiline keha vs sümboolne ☼ eesmärk: rekonstrueerida visuaalse informatsiooni sünd, kasutamine
annaabi.ee 
