Pío Baroja teksti analüüs Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse. Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad otsekohesus, lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaas...
end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes või oma lemmiksarja vaadates ei sa üle ega ümber reklaamist. Ostmist, müümist, vahetamist ning päev-päevalt järjest jõulisemalt pühamuteks muutunud ostukeskusi propageeritakse iga päev ja see ei saa jääda märkamatuks. Kui piibel käsib inimesel elada ennastsalgavalt ja ligimest armastavalt, siis nüüd lubatakse naudingut ja rahulolu kohe. Ka kirjandik Jaan Kaplinski on öelnud, et ostukeskused on nagu koolis, mis õpetavad rasikama ja olema usin mutrike kulutamiskultuuri masinavärgis. Seega ei saa imestada, kui noored teavad pigem uusimat riidepoodi kaubamajas kui Suurbritannia peaministrit. Sellise suuna jätkumise tagajärjeks võib olla materiaalsete väärtuste tähtsuse suurenemine, jättes vaimsed tagaplaanile. Meedia võib inimesi mõjutada ka teistmoodi ning seda just ühe kindla teema laialdasel
Tegeleb ühiskonnaprobleemidega. Tihtipeale on otsapidi ajakirjanik ja suhestub publikuga igas mõttes. Oli selline kunsti pooldaja, mis on maailmaga suhtes. Valgustusel on 2 poolt: valgustus-valgustus ja sentimentaalne pool, kus keegi ei eita valgustuse printsiipe, aga pööratakse tähelepanu romantismile. Rousseau on valgustusliku sentimentalismi esindaja. Tema ,,Emile" on puhtalt valgustuslik. Rousseau on üleminekukirjanik. Valgustuses nähakase kirjaniku rolli ka aktiivsena. Kirjandik peabki olema ideede kandja, tsentraalne. Kirjaniku roll, eriti romaanikirjaniku roll jääb keskseks. Valgustuslikele humanistidele on iseloomulik selline seltsiline tegevus. Väga olulist rolli valgustuses mängivad (eriti prantsuse valgustuses) salongid. 16.ja 17.sajandil käisid salongides aristokraadid, 18.sajandil hakkasid käima ka lihtsamad inimesed, kellel ei olnud mingit kõrget staatust. Valgustusliku salongi kandjaks oli ühiskondlik mõte. Salongitegevus tähendas seda, et kohtuti
annaabi.ee 
