Eriti kui tead, et enamus niiviisi väitnuist veedab kvaliteetaega metsas seeni või marju korjates, keedab õhtuti rohtudest teed ja pageb igal nädalavahetusel kiiruga suvilasse või päritud maamaja eraldatusse. Autoril on kujundlik mõtlemine ja mis teeb teda ilmselt eriliseks, ka võime peas tekkinud kujundeid meeles pidada. Või siis vähemalt võime selliseid kujundeid hiljem sarnastele mõttetuletuskäikudele sattudes taas luua. Muidugi on kirjameestel selleks erinevad meetodid. Kui on harjumus mõttekäike kuhugi talletada, on neid sealt jälle hiljem hea võtta. Nii nagu sõber Lauri Vahtre juba ammu ütles, et noorena tuleb pähe karanud mõtted märkmikku kirja panna, et vanast peast, kui uusi mõtteid enam ei tule, oleks neid sealt siis hea võtta ja raamatutes kasutada. Püha on midagi, mida meist paljud mäletavad pööningud, kartulikoopad , kuid kus paljud pole enam ammu käinud
Vokaalipikendusena kasutab a, i, o, u puhul h-d, e kirjutab (mitte järjekindlalt) 2x. Pronominaalne täiend ei ühildu põhisõnaga (Stahlil ühildub). Stahli ja Blume sõnavara erineb. Blume pole Stahli järgija. Eesti k tuletusvõimaluste tundmine lubab Blumel moodustada tuletisi, mida pole Stahlil ega Gösekenil. Kasutab rahvakeelseid väljendeid. Blume tekstid pakuvad materjali keelemuutuste jälgimiseks, sest seal on jooni, mis puuduvad tema kaasaegsetel kirjameestel. Bengt Gottfried Forselius 1656 "Didactica magna". Häälikumeetod (koos Herliniga õpetas selle abil talulapsi lugema). Forselius õpetas lapsi veerimismeetodiga lugema. 1684 Forseliuse rahvakoolmeistrite seminar. Eesti rahvakooli algataja, tänu kellele hakkas Eestis lugemisoskus levima, sest ta märkas, kui raske on eestlastele Stahli kirjavara. Ettepanek kirjaviisi lihtsustamiseks: võõrtähtede kõrvaleheitmine, pärisnimede eestipärastamine, h kui pikendusmärgi
· Rosenplänter 1792-1876. pastor Pärnu linnas. Ajakiri Beiträge välja andmine. Tegemist oli teadusliku ajakirjaga, mis ilmus regulaarselt paarikümne aasta jooksul. Täielik Läti alalt pärit sakslane. Isa oli postimaja pidaja. Omandas ülikoolihariduse Tartus. Ülikoolis õppides hakkas huvi tundma ka eesti keele vastu ja õppis selle ära. Ajakiri oli enamasti suunatud pastoritele ja mõisnikele. Tänu temale tekkis kirjameestel avaldada oma uurimusi, allikamaterjale laiemale üldsusele. Ajakiri sisaldas veel rahvalaule, luule tõlkeid jm. ajakiri oli valdavalt saksakeelne kuid sisu oli eestimeelne, ning mõned asjad ka eesti keeles (nt rahvalaul). Ajakiri oli justkui estofiilsete ideede foorum. Selle ajakirjaga sai alguse eesti kirjanduskriitika. Christfrid Gananader tema teos, mis käsitles soome mütoloogiat, avaldati Beiträge ajakirjas.
annaabi.ee 
