jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised. Kirjanduslike vaadete kujunemisel oluline rahvaluule, aga samuti saksa klassikute looming, ÕES-i tegevus. Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i liikmetega, Lönnroti jt Soome kirjameestega, Faehlmanni, Köleri, Hurda, Jakobsoni, Koidulaga. Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842).
1903 visatakse keskkooli viimasest klassist Suits välja, lõpetab 1904 eksternina kuldmedaliga. Astub 1904 Tartu Ülikooli, hakkab õppima Euroopa rahvaste kirjandust ja esteetikat. Õppis ainult ühe semestri, siirdub õppima Helsingisse. Leidis endale Helsingi Ülikoolist abikaasa (soomerootslane). Gustav Suitsust saab Noor-Eesti algataja, esimene album ilmus 1905. 1905 ilmub esimene luulekogu ,,Elutuli". Lõpetab ülikooli, õpib juurde norra, taani ja rootsi keele. Suhtleb paljude soome kirjameestega, eriti Eino Leinoga. Ka eesti kirjanike ja kunstnikega Laikmaa, Viiralt, Triik jne. Suviti Eestis, elab & töötab Soomes Helsingis ülikoolis. Annab välja esseede albumi ,,Sihid ja vaated". Tema juhatatud on Noor-Eesti esimene kuni kolmas album. Jätkab ka eesti kultuuri toetamist, ka neljas ja viies album on tehtud tema koostööl. 1913 teine luulekogu ,,Tuulemaa". 1914 annab Helsingi Ülikool talle stipendiumi, sõidab end täiendama Pariisi. Algab I MS ja ta puhkus jääb pooleli
viinameister kohe. Antagu või praegu mulle veel vabrikud kätte, ja Tõnis Mäeberg annab õlut ja viina vastu nagu molliga. Aga Tõnis Mäeberg küll mõtles, kuid jumal juhtis ja nõnda suri Koidula õnnetut surma. Mina jätsin vabrikud ja hakkasin isamaa asju ajama, sest ka ,,Linda" oleks võind sehvti teha, kui ta poleks pankrotti läind. Kirjameeste seltsiga oli muidugi iseasi, seal polnd sehvti, sest mis sehvti sa kirjameestega ikka teed. Kirjamees pole õige rahvameeski. Sellepärast elaski Kreutzwald nii kaua, tema polnd rahvamees, vaid ainult kirjamees, ja sellepärast ma iseomagi tervise pärast nii kardan, et ei ela surmani, ei ela jumala surmani, vaid sured rahvamehe surma. Aga siis trööstin end ise sõnadega: Ära muretse, Tõnis Mäeberg! Sinu eluküünal võib kustuda, aga sinu elutöö jääb, sinu nimi ei sure isamaa ajaloost, sest sina oled
annaabi.ee 
