kontekst pole seotud mingi konkreetse tegevusega. · töö ja tavandilaulud töölaulud seotud lastega, tavandilaulud pulmade või kalendrititähtpäevadega. Suulisus ja regilaul regilaulul peavad olema suuliskultuurilised reeglid, mille alusel saadi need laulud pähe õppida. Suulisus ei ole enam rahvaluulele omane tunnus, vaid üks paljudest tehnikatest, mida saab kasutada. Regilaul aga kuulub suulisse kultuuri ega ole olemas kirjalikuna(kui,siis teine elu või autori kirjapanduna). Rahvaluuleteooria sündis regilaulu baasil. Suulisuse paradigma traditsiooniline kultuur kui modernse kultuuri vastand 20. sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus). Suulisele kultuurile omane: · kordamine · keskendumine protsessile kiigelaul · mälu abivahendid looduses ja keskkonnas olemasolev Regilaulu poeetika korduslaulud
mälestistena arvesse vaid ajaloolistes ürikutes kirjapandud kohanimed ning ulatuslikumaid tekstikatkeid on vaid kolmest-neljast viimasest sajandist. Samas tuleks neisse allikatesse suhtuda kriitiliselt, sest need arvestavad oma ajastu konteksti, nimede panijad olid muulased, kirjapanemise eesmärk polnud kirja panna eestikeelseid nimesid, paljud dokumendid pole originaalid ja nimedel on kirjalikuna omadus kivistuda (ei näita kohapealset hääldust). 9) Kohanimed on kaasa teinud kõik häälikuseaduslikud muutused mis keele üldsõnavaragi, aga isegi järjekindlamalt, sest neid ei takistanud paradigma ühtsust säilitavad kontrollid. Kohanimedel on ka eriarenguid: ebareeglipärased lühenemised (Hanijõest on saanud Anija, Uuekülast Uugla), rahvaetümoloogia (algne nime vorm on ähmastunud ja nimele püütakse anda uut seletust, muutes teda
Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa tekstiliike esineb suulisena, nt raadiosaated ja telefonivestlus. Vestlus vormistub dialoogina, raadiosaade monoloogina. Osa tekste eksisteerib vaid kirjalikuna, nt seadused. Analüüsis pööratakse tähelepanu sõnade kujule: kas sõnad on asju omavahel seostavad liitsõnad, keerulisemaid suhteid väljendavad tuletised või lihtsõnad, kasutatakse oma- või võõrsõnu, sõnad viitavad abstraktsetele või konkreetsetele asjadele, üksikutele või liikidele üldistatult, kindlatele või ebamäärastele objektidele. Pööratakse tähelepanu ka lausete kujule, mille puhul vaadatakse
annaabi.ee 
