õpetaja Liis Reieri, et ühendada muuseumitunde efektiivsemalt koolis õpituga ning saada parem ettekujutus, milliste ootustega õpetajad muuseumi tulevad. Ühiste arutelude ja töö käigus valmisid muuseumitunnid ja ekskursioonid põhikoolile ning gümnaasiumile, mis käsitlevad vanimaid tsivilisatsioone Egiptusest, Mesopotaamiast ja Vana- Kreekast. Võrreldakse eri kõrgkultuure ning neile omaseid ilminguid kirjakunstist religioonini, teadussaavutustest müütideni. Spetsiaalselt töötati välja 6. klasside tund, lähtudes riiklikust õppekavast. Näitusel eksponeeritu kaudu kordavad õpilased üle koolis saadud teadmised ning lisandub uusi tarkusi, mille paremaks omandamiseks kaasnevad tunniga töölehed, mida koos lahendatakse. Praktilise ülesandena saab iga laps proovida savile kirjutamist, võttes eeskujuks Mesopotaamia kiilkirjaga savitahvlid.
Madal stiil: seisukohtade loogiline põhjendamine Keskmine stiil: nauding kuulajatele Kõrge stiil: kuulajate innustamiseks Peale kohtukõnede kirjutas ta ka erakirju, mis maalivad selge pildi tollasest ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Samuti kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Augustuse valitsemise ning rahuperioodi ajal olid soodsad tingimused kultuuri arenguks kuna ka keiser huvitud kunstist, arhitektuurist ning kirjakunstist, mis pidid Rooma võimsust ülistama. Tema kui kultuurisoosija kõrval kerkis esile ka teisi: Maecenas. Lootustandvate kirjameeste majandusliku heolu kindlustaja. Tema nimest tuleb metseen rikas kultuisoosija. Seda õitsenguperioodi kutsutakse keisri järi Augustuse kuldseks ajaks. Selle aja lõpupoole kerkis poeetidest esile Vergilius. Oma teostes hindas ja ülistas ta läbielamiste tõttu siserahu. Peateos: ,,Aeneis",kus peategelane oli trooja sõjamees Aeneas
misele; mitte lihtsalt õige või vale vastusena, vaid pigem õppeprotsessi toetajana. lõpptulemuseni viinud. Ma polnud kordagi öelnud, et ta töö on „suurepärane“, „imeline“ või Liialdades küsimustega, millel on vaid üks – õige – vastus või mis nõuavad ühesõnalisi vastuseid, „oivaline“, aga me rääkisime tema kirjakunstist, kujundusest, lõppmuljest. Lühidalt, ma andsin võib piirata kasulikke arenguid õpilaste mõtlemises ja väljendusoskuses: näiteks „Kes oskab...?“; talle teada, et ma olin märganud tema jõupingutusi, tema teekonda (siin) õppijana; kunstnikuna. „Mis on...?“; „Kes on teie lemmiktegelane „Harry Potteris“...?“; „Kes oskab seda sõna lugeda?“.
annaabi.ee 
