sõnad on kuidagi seotud esemega, millel nad kirjas on. Püütakse leida üksikute sõnade või tervete tekstide tähendusi erinevaid raidkirju võrreldes. Selle meetodi abil on ka mõningate lahendusteni jõutud. Siiamaani pole seda keelt siiski suudetud desifreerida, kuid siiski teame Etruskide keelest juba üht teist. On suudetud leida mõningate sõnade tähendused, teatakse mitmeid üksikasju grammatikast, morfoloogiast ja süntaksist ning osatakse kirjeldada Etruskide kirjakeelsete mälestuste laadi. Massimo Pallottino on öelnud: ,,Pole vaja pärida, kas etruski keel on desifreeritud, vaid on tarvis küsida, millisel määral". 2.3 Leiud ja leiukohad "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega "Liber Lintaeus", mis on üks väga vähestest pikematest tekstidest, on leitud 19. Sajandil Egiptusest. Sealt rändas see aga koos leidjaga Jugoslaaviasse. Algselt oli see olnud linasest riidest, mis mingil ajahetkel oli ribadeks lõigatud ning muumia ümber mässitud.
tuua realistlikke kvaliteete. Jürgen Rooste - Biitluule hoiakutega. Jüri Kolk hilisdebüüt. Autor, kes unustas kirjanikuks hakata 1990ndatel. 00ndatel kirjutas aktiivselt luulet tähelepanuväärsel viisil. Lühiproosat. Mõned näited autoritest, kes seostuvad lõbusama laadiga, ka laululise laadiga. Eriti Aapo Ilves ja Jaan Pehk, Kaupo Meiel. Andrei Ivanov eestivene kirjandus. Võrukirjanduse näited: Contra Võrukeelseid tekste kirjakeelsete tekstide kõrval. Rahvalauliku staatus. Tuli 1990ndatel kirjandusse, fenomen sel sajandil. Jan Rahman
Nimede korrastamisega seoses ilmus ajakirjanduses selgitusi ja üksiknimede käsitlusi (vt nt Pall, Simm 1977). Senistest põhjalikem oli Valdek Palli artikkel "Eesti kohanimede normimine" (Pall 1976), mis käsitles normimise üldpõhimõtteid. Selle kohaselt tuleks ametliku kuju fikseerimisel tuleks arvesse võtta 1) nime kohalik murdeline kuju, 2) kirjakeele ühtsuse nõue, 3) nimetarvituse traditsioon, 4) nime struktuur, 5) etümoloogia. Artiklis vaadeldi murdeliste ja kirjakeelsete kohanimede vahekorda üksikute häälikuvahelduste näitel (h nimede alguses, ühe- ja kahekordsed konsonandid või vokaalid, ts või ds, järgsilbi o või u, esisilbi e või ä jm), kohanimede kokku- ja lahkukirjutamist ning kohakäänete tarvitust. Asulanimede reformi jõustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium 25. veebruari 1977. a seadlusega (ENSV Teataja 1977, 11, 127). Nimede keeleline korrastamine oli üldiselt õnnestunud, muuhulgas kaotati nummerdatud
annaabi.ee 
