Lugemine ja veelgi enam kirjutamine eeldab keelelistest mudelitet ning reast reeglitest arusaamist ja vastavat kogemust. Uute pedagoogiliste meetoditega ja õppevahenditega ning elamusele orienteeritud, draama ja muusika sugemetega täiustunud haridus on viinud selleni, et üha enam inimesi õpib lugema ja kirjutama ning tõstab seeläbi oma kommunikatiivset ja sotsiaalset kompetentsust oluliselt. 8. Tõlgendamine, kommunikatsioon ja õppimine kirjakeele kontekstis Kirjakeelset suhtlemist võib käsitseda suhtlemist vahendava ressursina teatud raamides, milles inimesed arenevad intellektuaalselt, sotsiaalselt, isiksuslikult, professionaalselt ja isegi emotsionaalselt. Erinevalt kõnest, ei sõltu tekst sellest, kas sõnumi kirjutaja ja saaja on samal ajal ühes paigas. Vastupidi, tekst liigub ajas ja ruumis. Indiviid ja kollektiiv saab osaliseks suuremas ja variatsioonirohkemas maailmas, tema intellektuaalne pagas kasvab
(19 korral). Viiel korral esines alaleütlevat ja osastavat käänet, neljal korral kaasaütlevat, kahel korral esines ilmaütlevat vormi (ematta). Mitmuse vorme esines 19 samuti vähe: kolmel korral nimetavas käändes (emad, emäd) ja korra ilmaütlevas käändes (emadeta). Keskmurdes kasutatakse ema kohta üksnes kirjakeelset vormi ehk ema. Murdekorpus andis ainsuse vormide märksõnaotsingus 117 vastet: neist 86 olid nimetavas käändes, omastavas 13, alalütlevas 11, kaasaütlevas 3, alaleütlevas 2. Korra esines sõna ka osastavas ja olevas käändes. Mitmuses oli üks vaste – üksnes nominatiivne vorm emad. Idamurdes öeldakse ema kohta ema ja emä. Idamurde ainsuse vormide kohta andis murdekorpus 80 vastet: kõige enam esines sõna nimetavas käändes (63). Üksikuid kordi
tööeestlaslikku rahvuspatriotismi, pärast mida ka Nõukogude võimu – palju ideoloogiate vaheldusi, kuigi laad jääb samaks, nt vahetab „Eesti“ „Stalini“ vastu. August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“. Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920– 30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt. Hingelises kriisis leiab pääsetee esperanto keelest, nii et temalt ilmub esperantokeelseid teoseid. Tema haual on roheline esperantistide viisnurk. Tema luulekeel on dünaamiline ja elav. Artur Adson saab tunnustuse kätte valutumalt, sest ta kuulus Siurusse. Adsoni stiil oli voolujoonelisem. Valdavalt kirjutas võru keeles, vähem eestikeelseid tekste. Töötab võrukeelse luule standardi. Toetub lapsepõlve mälestusele. Teostes
annaabi.ee 
