kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud. 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 1930. aastate II
52002. aasta andmetel oli 7 Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%.6 Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on moksa ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm vene, ersa ja moksa. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. 8
tehtav olema. 1989. aasta seisuga oli mordvalaste emakeelsus 69%. 2002. aasta andmetel oli Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%. Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on moksa ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm - vene, ersa ja moksa. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. Ajalugu Ersad ja moksad on ilmselt Kesk-Volgamaa põlisasukad
Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud
annaabi.ee 
