organisatsiooni muutuste vallas. Dopplet`i mudel on moodsam kui eelnevalt nimetatud. Peamine fookus selles mudelis keskendub organisatsiooni jätkusuutlikuse saavutamisele muutuste korraldamise ning läbiviimise kontekstis. Lisaks sellele, et see on moodsam, on see ka teistest erinev, sest käsitluses nähakse muutuste protsessi tsükli või ringina, kus erinevad osad on pidevas rakenduses.8 Tuginedes organisatsiooni muutuste alasele kirjadusele, siis võib väita, et antud mudelid on enamasti edukalt ka enda eesmärki täitnud. Eesmärki viia edukalt läbi muutuseid. Siiski ei sa väita, et nad töötaks üheselt iga organisatsiooni puhul, kus neid rakendada. Oluline on teha 8 Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. lk 7 8. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf? sequence=1 8
sajandil, kui see kiri kohandati jaapani keelde, kujunes välja neil hieroglüüfidel baseeruv jaapani kirjakeel. ( Sealsamas 2008: 130) Teiseks avaldus Hiina mõjud trükikunsti arengus. Esimene raamat trükiti Jaapanis 770.aastal. Kasutati Hiina ksülograafilist meetodit. Liikuvad hieroglüüfid võeti kasutusele 15.sajandi algul. Esialgu kasutati puust märke, 17.sajandi algul katsetati ka vasest märke, kuid nendest loobuti peagi. Kolmandaks tuleb arvestada Hiina mõjusid jaapani kirjadusele. Mõjud tulid Jaapanisse lainetens. Esimene laine oli perioodil 7.-11. Sajandini, mil jaapani õuepoeedid ja prosaistid kirjutasid hiina keeles. Suurim selle perioodi autor oli Sugawara Michizane (845- 903), kes kirjutas kokku 514 luuletust ja 162 proosateost. Ta oli hiina kultuuri suur austaja, kuid ta ei pooldanud Hiina oli politiiliste mõjude levikut Jaapanis. Teine laine oli Muromachi perioodil (14.- 15.sajandil), mil toimus zen-budismi sissetung ja sellele järgnenud õitseng
Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varade arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varasid õigesti. Samuti on teema akutaalne ebastabiilse majandusolukorra tõttu, mis muutab üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamise õigsuse. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb kursusetöö autor enamasti eestikeelsetele kirjadusele. Peamised allikad on Raamatupidamise Toimkonna juhendit nr 4, Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus" ning paljusid teisi erialaseid väljaandeid. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgnevatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse?
annaabi.ee 
