Ja seda ta justkui teebki. Näiteks on sõnad "qqd" või "qkqs". Ise ütleb ta selle peale: "See kõik on aja, ruumi ja tähemärkide kokkuhoid. Samal ajal mõjuvad need visuaalselt igati toredasti, näiteks nilbed või ebatsensuursed sõnad kaotavad visuaalse roppuse. Ehk siis ei hakka kohe silma see roppus, vaid tähendus on sinna osavalt ära peidetud." Kui ta käsitsi kirjutab, siis vahest laenab ta mõne tähe ka kirillitsast ja kombineerib sinna ise täppe peale, luues peaaegu et täiesti oma kirja. Veel kaitseb ta end sellega, et mõte on ju vaja kiiresti kirja panna, enne kui see meelest läheb. Väga palju kasutab ta tähte "Q". Kuna seda saab erinevalt hääldada, manitseb Merca kõiki, et tema tekstide puhul tuleb see Q ikka korrektselt välja hääldada. Ta on sellise kirjapildi eest isegi noomitusi saanud, et kuidas ta küll emakeele sedasi ära võib solkida ja raske pidi lugeda ka olema.
eesmärku, siis peale kristliku krikiu lõhenemist tekkis lausa konkurents Rooma paavsti ja Konstatinoopoli patriarhi vahel. Bütsants saatis slaavi aladele kaks kreeka munka Kyrillose ja Methodiose, kes jumalasõna levitamise tõhustamiseks töötasid välja kaks tähesitkku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. 7. Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid
30). Uudne oli see, et esmakordselt esitati ametlikult kohanimede eestikeelsuse ja nimede ühekordsuse põhimõte: kohanimed on eestikeelsed (aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud eranditega) ning igal kohal on üksainus ametlik nimi. Samuti sätestati, et rahvusvaheliselt kasutatakse neidsamu nimekujusid mis Eestiski. (See oli oluline, arvestades kas või tollal veel välismaal valdavat arusaama, et NSV Liidu ametlik keel on vene keel ja järelikult tuleks kõik nimed võtta kirillitsast. Muuseas üleliiduline kartograafia seda seisukohta ei jaganud ja NSV Liidu ametlikud ladinatähelised kaardid esitasid Baltimaade kohanimesid ainsa erandina originaalkujul, mitte kirillitsa kaudu transkribeeritult.) Kohanimede ühekordsuse põhimõttesse tegi küll korrektiive hilisem kohanimeseadus, lubades teatud juhtudel rööpnimesid, kuid muus osas on algse keeleseaduse sisu jäänud püsima. Nimeparagrahvide lähteteksti koostajaid Henn Saari tõstis hiljem esile asjaolu, et kui
annaabi.ee 
