püstitama üle Eurooopa sinna, kus arvati olevat püha paik. Bütsants Tekkis 395. aastal Rooma riigi lagunedes. Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas
mis jätkaks Lääne-Rooma õigustraditsioone. Ta andis välja 4 suurt seadusekogu 1) "Codex Iustinianus"-e, siis 2) digestid (vana rooma õigus), 3) "institutiones" (õppematerjal rooma õiguse kodeerimiseks) ja 4) viimasena "novellid" (üksikud seadusaktid, mida Justinianus väljastas, et ühendada rooma õigust kristliku meelelaadiga). Ida rooma tunnuseks oli keiserlik meelevald, mis oli nii riigi kui ka kiriku üle. Keiser, kes oli kristuse asemik maapeal, oli nii kirikuvalitseja kui ka riigi ja oma rahva usu eest vastutav. Bütsantsis oli siiski ka patriarh, kuid keisri võim oli ülimuslik ning valitses seega ka patriarhi üle, seda nimetati sümfooniaks ehk koostööks. Kõige paremini tuli see välja Justinianuse kirjast Epifaniusele, mille kohaselt ta madaldas patriarhi ameti riigi, rahva ja keisri eest palvetamisele. Patriarhi ülesanne oli palvetada keisri eest, et tal hästi läheks, sest siis läheb ka riigil hästi.
Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles,
annaabi.ee 
