Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja ja innustaja Massus oldud aeg on J. Oksa elu helgeim ajajärk. Talle heideti ette liigset pedagoogilist liberaalsust ja teravat ühiskonnakriitilist meelestatust. 1907 lahkus J. Oks Massust vastuolude tõttu kohalike ametivõimude ja kirikutegelastega Jaan Oks kirjanikuna Põhiline loomeaeg 1906 1910 Kirjutas luulet, proosat, kriitikat Loomingu enamus on hävinud Looming on väga vastuoluline, segu andekusest ja vaimuhaigusest, mässuline Oks ei viimistlenud oma loomingut Ta ise määratles oma töid mittekirjanduslike terminitega intermetso, meeleolu jne. Teosed Kogutud teosed (Stockholm 1957) 1909 oratoorium "Kannatamine", osaliselt avaldatud 1918 novell "Tume inimeselaps"
kellegi jaoks pühad ja nende üle ei tohiks nalja heita või neid naeruvääristada.Sellest hoolimata või just selle tõttu on tänapäeva ühiskonnas palju religioosset viha,mis on tingitud mitte niivõrd vastandlikest maailmavaadetest,vaid pigem teadmatusest:kardetakse ja seega ka põlatakse seda,mis on tundmatu ja võõras.Vähesed ateistid tunnevad huvi selle vastu,mis toimub templite või kirikute sees,kuna see ei puuduta neid.Kui aga puhkeb skandaal,mis kirikutegelastega seotud on,mõistetakse hukka kõik selle usu esindajad,olenemata sellest,kellel tegelik süü lasub.Näiteks võib tuua viimasel ajal sagedaseks muutunud teated katoliku kiriku preestritest,kes on süüdi laste seksuaalses ahistamises.Selliste tegude vabanduseks ei ole võimalik midagi öelda,kuid teiste inimeste töö ei ole mitte hukka mõista teo sooritajaga seotud inimesi,vaid tegu ennast.Kiriku kui terviku vabanduseks võib olla vaid teadmatus.
ülistamist alles Brockmannile järgnenud autorite poolt. Kadrina-periood Kuigi R. Brockmann oli üksikuid juhuluuletusi kirjutanud juba enne Tallinna tulekut, poleks ta ilmselt ilma P. Flemingi otsese eeskuju ja sõpruseta aastail 16351639 olnud ilmaliku juhuluule viljelejana nii produktiivne ja oleks pühendunud tõenäoliselt juba varem intensiivsemalt oma teoloogikutsumusele. Hoolimata tihedast sidemest Tallinna ja Eestimaa kirikutegelastega (Pühavaimu kiriku estofiilist õpetaja Simon Blankenhageni, eestikeelse kirikukirjanduse rajaja ja Kadrina pastori Heinrich Stahli, Eestimaa piiskopi Joachim Jheringi ja teistega) ning esimestest katsetest kirikulaulude eestindamisel 1636, lükkas Brockmann siiski kuni 1638. aastani kõik pakkumised pastori ametikohale tagasi. Alles 1639 loobus Brockmann gretsistikaprofessuurist ja võttis H. Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a
________ 8 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 16-19 6 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 Edasiviivad jõud Kaugetel aegadel valitses tugevama õigus. Mõisnikud olid ahned ja kitsid, mistõttu ei sallitud, kui talupoeg kulutas hinnalist aega kiriku uste vahel kõõlumiseks. Tihti jõuti kirikutegelastega kokkuleppele, et ,,asjad kuidagi korda ajada." Midagi pidi juhtuma, et hariduselu hakkaks edenema tänapäevasemas suunas. 1575 jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. õpilasele Michael Schlaterile Tallinnas ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). Oluline märk, mis kindlasti ei jää viimaseks. Hulk 3 aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits.
annaabi.ee 
