Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel. Ivan III seadis oma põhieesmärgiks vene alade ühendamise. Ivan III vallutas kahe sõjakäiguga Novgorodi, liitis Moskva külje alla teises iseseisvad vürstiriigid. 3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti. Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Jan Hus ei andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha
Samas maalis ta täiesti üksi Sixtuse kabeli lae, millest on saanud renessanssmaali suurteos. Teose vorm on väga jõuline ja suurejooneline, samas kloriit tagasihoidlik. Laemaali maalis ta neli aastat. Michelangelo tegeles ka skulptuuriga ning tema kuulsaimateks töödeks on ,,Mooses" ja ,,Taavet", mis on inspireeritud Piiblist. ,,Taaveti" nägu on kreekapärane. Reformatsiooni tegelased: 1. Jan Hus (1371-1415) pidas suureks kuriteoks simooniat, pidas ebaõiglaseks eraldi tasu kirikutalitluste eest, avaldas kriitikat kaupmeeste ja liigkasuvõtjate vastu, talle ei meeldinud armulauakorraldus, leidis et inimesed peaksid korraldusi saades kontrollima, kas need vastavad kristlikule õpetusele. Tahtis puhastada tsehhi keelt saksa keelest, õpetada seda emakeelena koolis. Tahtis muuta ka Praha ülikooli tsehhi ülikooliks. Oli indulgentside müügi vastu, paguluses koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis Piibli tsehhi keelde. Ta põletati ketserina tuleriidal. 2
paremale elujärjele ning oli hiljem ka üha rohkem vaimustatud kiriku ja ühiskonna parandamisest. Teda inspireeris kõvasti ka John Wycliff, kelle seisukohtade ümber toimusid Prahas suured vaidlused. Jan Hus pühitseti vaimulikuks ning ta hakkas pidama tsehhi keelseid jumalateenistusi ning sai lihtrahva seas armastatuks. Ta ründas kiriku majanduskorraldust, pidas ebaõigeks võtta tasu ristimise, matuste, laulatuse, püha võidmise ja muude kirikutalitluste eest. Husi arvates pidi kirik alluma ilmalikule võimule. Erilise tähenduse omandasid ka tema väljaastumised tsehhi keele kaitseks ning ta suutis muuta Praha ülikooli tsehhi ülikooliks, kuigi oma riigi õpilased olid seal vähemuses. Kahjuks polnud tal aga eriti õnne, sest tema esinemised ja kuninga toetusest ilmajäämine tõid kaasa väljaheitmise vaimulikust seisusest. Hiljem kutsuti ta Saksamaale Konstanzi kirikogusse, mille ülesanneteks olid: