tema teised teosed ja põhimõtted tuginesid sellel arusaamal. Maarja-kultuse positsiooni tugevnemine mõjutas naisi nii kirkikusiseselt kui ka kirikuväliselt. Dante kirjutas: ,,Neitsi meenutab Kristust kõige enam´´. Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam
Donatuse pooldajad ehk donatistid. Donatus oli P-Aafrikas tegutsenud preester. Ta esindab ristiusu radikaalset tiiba. Kas pattu teinud preester tohib anda sakramenti? Donatistide arvates ei tohi. Donatistid rõhutavad absoluutset puhtust. See ei ole võimalik. Ükski inimene ei ole pühak ja donatistide õpetus teeks kristlastest pühakute sekti, mis tähendaks inimeste kadumist. 4.saj kuulutatakse donatistide õpetus väärõpetuseks. Kirik peab olema ühtne, ei saa lubada kirikusiseselt mitmeid õpetusi. Ariuse õpetuse pooldajad ehk ariaanid. Arius on Aleksandria preester. See õpetus tegeleb kolmainu probleemiüle arutlemisega. Jõuti järelduseni, et isa, poeg ja püha vaim vahekorras ei ole poeg võrdne. Kuna poeg lähtub isast, siis ei ole ta sama püha, kui isa, mis on vastuolus kolmainu õpetusega. Arius saadetakse Aleksandriast välja. 325.a. Nikaia kirikukogul tunnistatakse Ariuse õpetus hereetiliseks. Sätestatakse ka kirikukogu ülimuslikkus
nagu viitab ka tema nimi. Armuandide kogumine ja rahvamisjoni kujul esinev rändapostolaat on peaegu kogu frantsisklaste ajaloo põhitunnus. Ta oli nõus võtma ordusse vastu kõik inimesed, olemata tema päritolust, seisusest ja haridusest see kujutas endas võrreldes varasemate ordudega võrreldes uuendust, kuid sisaldas ka hilisemate vastuolude algmeid. Tekkis vaidlus vaesusideaalide üle ja sisemised vastuolud erinevate klasside vahel kirikusiseselt. Kiire levik ja kasvav liikesmond ei suutnud peatada sisemisi vastuolusid. Jaguneti spirituaalideks ja konventuaalideks. Esimesed nõudsid täpsed Franciscuse õpetuse järgimist ja sellest tulenevalt ka vaesuses elamist. Konventuaalid soovisid ajaga kohaneda, saavutada mõju kirikus ning pidasid paavsti arusaama Fransiscuse õpetusest kõrgemaks, st pooldasid eraomandit. Radikaalne vaesuse nõudmine, mida nende üks osa nõudis, viis vastuollu ka ametliku kirikuga
annaabi.ee 
