jurisdiktsioon. Samal ajal kasvas kanoonilise õiguse geograafiline levik maadeavastustega kaasnenud misjoni tõttu, eriti tuntav oli kanoonilise õiguse roll Ladina-Ameerikas. Ka anglo- ameerika maades säilitas kanooniline õigus veel oma mõju, eelkõige protsessiõiguses. Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõda. 18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus) II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik)
jurisdiktsioon. Samal ajal kasvas kanoonilise õiguse geograafiline levik maadeavastustega kaasnenud misjoni tõttu, eriti tuntav oli kanoonilise õiguse roll Ladina-Ameerikas. Ka anglo- ameerika maades säilitas kanooniline õigus veel oma mõju, eelkõige protsessiõiguses. Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõda. 2. Kanoonilise õiguse allikad 2.1. Ühised allikad rooma-katoliku ja kreeka-katoliku (ortodoksi) kirikule 2.1.1. Piibel · Vana Testament (VT) · Uus Testament (UT) Põhimõttelise otsustuse VT kui kanoonilise õiguse allika suhtes langetas 49.a. apostlik kirikukogu. Erinevalt heebrea õigusest on kanoonilises õiguses oluline roll ka UT, eriti 4
– Tartu Ülikool, 1998, lk. 10-12 9 Piibel. Vana ja Uus Testament. – Soome Piibliselts, 1989 7 säilis altkäemaksu taunimine suurelt osalt just tänu religioonile. Veel tuleb tõdeda asjaolu, et tänaseni on kasutusel rahvakeeles väljend „ametniku meelehea”, mille juured suure tõenäosusega pärinevad Piiblist. 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis Teadaolevat kirikuseadustes altkäemaksu otseselt sätestatud ei olnud, kuigi võis täheldada Moosese raamatus sätestatu järgimist. See on mõisteatav, sest sisuline elukorraldus kujunes kiriku ettekirjutiste järgi ja nende eiraja sai olla vaid kirik ise. Ei ole teada, kas võimalikku altkäemaksu nimetasid jumalasulased andamiks ning kuidas jagasid saadud hüvesid. Kuid indulgentside teket tuleb pidada vähemalt pistise, kui mitte altkäemaksu legaliseerimiseks
annaabi.ee 
