maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (?) alal toimus muutus vaimulike ja ka talupoegade suhtes. Vaimulike kohta pandi kehtima Rootsi kirikuõigus. Talupoegadele anti ajastu lõpus suurem õigus- ja teovõime ning kohtulik kaitse. Perekonnaõiguse alal rakendati luteri kiriku printsiipe ja hiljem Rootsi kirikuseadust. Abielu sõlmiti vastava eelteatega kirikus. Abielu lahutamine, mida katoliku kirik eitas, oli põhimõtteliselt lubatud, põhjused olid loetletud seaduses. Narva linnas ja Liivi vaimulikkonnas kehtestati abielupoolte varaühisuse põhimõte. Pärandiõiguse järgi toimus pärimine peale seadusjärgse pärimise veel testamentaarse pärimisviisi alusel. Kasutusele võeti Rootsi testamendi seadus. Asjaõiguse alal kinnisvara suhtes esines algul lääniõigus. Reduktsiooni teostamisega see kadus.
Luterlasi oli Venemaal vaid teatavas regioonis, linnades olid sissetulnud välismaalaste kogudused. Uue 41 kirikuseaduse kõige olulisem osa on, et kaob ära territoriaalkiriku mõiste, asendub riigikiriku mõistega. Tuleb ka ühtne juhtimine, allutatud Peterburi ülemkonsistooriumiga ja sealtkaudu ka Venemaa keskvalitsusega. Kirik saab endale ka kirikupea, kelleks on keiser. Uut kirikuseadust on loetud ka üheks kõige tugevamaks sammuks Balti erikorra kaotamise suunas. Asehalduskord tuli ja läks. Tegelikult olevat luteri kirik ka oma sisemistes arengutes nii kaugele jõudnud, et muutused probleeme ei tekitanud. Kirik oli 19. sajandi alguseks teisenenud, põhilised mentaalsed muutused olid seotud ratsionalistlike vaadetega, mis olid tulnud pietismi asemele. Kiriku sisemiselt ratsionalismiga seoses hakkasid mitmed pastorid oma kogudusega tegelema
kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu juhtimine, vaimulike tüliasjad ja visitatsioonide korraldamine. Vaimulike ametisse määramine st ilma konsistooriumita ei saa ükski vaimulik tööle hakata.Rangem eesti k kontroll. Jering ürit läbi viia kirikuseadust. Peagi hakatakse jeringu võimu piirama kui keskvõim otsustas, et provintsid pole emamaaga võrdsed. Jeringu puhul oluline et loob konsistooriumi. Samui annab välja korraldusi, katekismusi ja usuõetusi, töötab välja kiriklikust seisukohast pulmade, ristsete ja matuste korrad.Kirikueestseisija. jering eestimaaga seot kuni 1657, üks katku ohvreid, ei surnud aga tln, suri Stockholmis. Eestimaa kirik autonoomne, lokaalne eestimaaga. Ei sa avälistada, et rootsi keskvõim
annaabi.ee 
