XI sajandil, kui viikingite retked raugesid, asusid Läänemerel vilkalt tegutsema idakaldalt pärit meresõitjad peamiselt eestlased ja kurelased. Retked Taani ja Rootsi rannikualadele polnud sugugi haruldased. 1187. aastal tehti maatasa Rootsi kaubalinn Sigtuna. Arvatakse, et seal käsid meie esivanemad, näiteks saarlased. Elu-olu Perekond Nii naise positsioon kui ka pärilussüsteem on tihedalt seotud perekondliku korraldusega. 12. ja 13. sajandi vahetusel käsitlesid kirikuseadused lähisugulastena nii enda kui abikaasa sugulasi kuni seitsmenda põlveni välja ning abielud nende vahel olid rangelt keelatud. Ilmselt 1199. aastal välja antud paavsti bullaga tehti Baltikumi vastristitutele mõningaid mööndusi, lubades muuhulgas neil, kes olid abiellunud enne ristimist, säilitada abielud, mis olid sõlmitud teise ja kolmanda põlve sugulaste vahel. Ühiskonnas, kus taolised reeglid ei kehtinud, olid kiriku mõistes lähisugulaste abielud
rikkuma kehtivaid õigusnorme. Eestis Karistusseadustiku jõustumisel võrreldes Kriminaalkoodeksiga muutus karistatavaks ka altkäemaksu lubamine. Saksamaal juba 130 aastat tagasi ametnik ei saanud endale lasta lubada kingitust, sest vastasel juhul oleks see toonud kaasa sunnitöö või vangistuse. Eelnevalt oli ühiskonna poolt taunitav vaid altkäemaksu vastuvõtmine. See tulenes keskajal puudunud kriminaalõigusest, mida asendasid kirikuseadused. Viimastes lähtuti eelmainitud Moosese raamatute põhimõtetest. Seega on Saksamaa reformid täiendanud kriminaalõigust olulise muudatusega, muutes karistatavaks ka altkäemaksu pakkumise ja isegi selle lubamise. Kuigi karistatav altkäemaksu lubamine ei ole laialt levinud kriminaalpoliitikas, on altkäemaksu andmine karistatav pea kõikides arenenud riikides. Altkäemaksu andmise karistamine toob riigi poolt kaasa oma kodanikele suurema
rakendamisega. Oluline ka laiemal pinnal, kirikuseaduse tõlk saksa k. Absolutismi tingimuses 1692 kirikuseaduse rakendamine, hakkas kehtima. Sellega seot ka kaot ära tln konsistoorium ( enne tegeles korraga tln ja eestimaa konsistoorium, tln vaimulikud allutatakse eestimaa konsistooriumile). Tln linnale suur kaotus. Rootsi autonoomiast kaot oluline lõik. Lõpuni kirikuseaust rakendada ei jõutud. (Põhjasõda). Liivimaal protestiti, hakkas alles 1694 kehtima. Kirikuseadused jäävad kehtima 1832 aastani 1622 kui Liivimaal määratakse superintendendiks German Samsan. Endine riia vaimulik, kes oli Poola ajal silma paistnud sellega, et võitles Jesuiitide vastu. Julges Jesuiitide vastu võidelda, võttis sõna. Kui ametisse määratis siis rõhutati et oli Axel Oxistierna usaldusalune. Järgmine oluline samm 1634 a kui Juhan Skyte enne Liivimaalt lahkumist annab välja konstitusionaal ja visitatsiooni korra, Liivimaa saab endale