→ kirikumaade võõrandamine → inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon 3. seadusandlik kogu → kuninga võimu kukutamine → parempoolsed pooldasid kuningavõimu → vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku 4. rahvuskonvent → vabariigi väljakuulutamine → kuninga hukkamõistmine Revolutsiooniaegne eluolu kaotati pöörudmisvormid “härra”, “proua” ja “preili” tavarahvast kutsuti kodanikeks moodi tulilihtrahva riietus kirikuroll vähenes kalendrireform raamatukogud ja arhiivid ja muuseumid ajateenistus früügia müts (revolutsiooni sümbol)
varjundiga massiürituseks. 27) ETV- 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon. 1970. mindi üle värvitelevisioonile. 28) Haridus Eesti NSV-s- 1959. a kehtestati 8- klassiline kooliharidus. 1970. tuli kohustuslik keskharidus. Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, millest tuleb kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Samuti said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda tegelikult ei väärinud. 29) Kirikuroll ühiskonnas- Tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikuga. Nõukogude oludes väheneski kiriku traditsiooniline tasakaalustav roll eestlastele igapäevaelus. 30) "40 kiri" 1980. a koostasid haritlased kirja, saadeti ajakirjandusele "40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.
teravilja sissevedu Naisõiguslaste liikumine ehk sufrazett (naisõiguslane) Prantsusmaa Venemaa sõjalised tellimused Vabariik Passiivne periood Raudteede ehitamine kolooniates Mitmeparteiline süsteem Valmistumine uueks sõjaks Traditsioonilised majandusharud kriisis Kirikuroll ühiskonnas 1904- leping GBR (veini, siidi tööstus) Kiriku lahutamine riigist- suured Rantjeed- elavad divitentidest maavaldused, antakse usuvabadus USA 1894- I maailmas tööstus toodangu Kaheparteiline süsteem- VB partei ja 1898- lõppes sõda poolest demokraatlik partei Hispaaniaga