Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere-
Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“ (1664 – 1669) on Moliere’i skandaalseim näidend. Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja sanktsioonide keerisesse kuna see teos valmistas pahameelt paavstimeelsetele õukonna jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile
Hurt haaras plaanist kinni ja võttis ettevõtmise juhtimise enda peale. 1865 lõpetas Jakob ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlase Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Jakob kirikuõpetajaks. Solvunud Jakob otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. Jakob sooritas kooliõpetaja eksamid ja töötas seejärel algul gümnaasiumiõpetajana Kuressaares, alates 1868. aastast aga Tartus. 1867 tegi Jakob Hurt katse välja anda ajalehte "Eesti Koit", 1870 ajalehte "Mesilane", ei saanud aga võimudelt selleks luba
uue krjaviisi propageerimisele. Hurt aitas rajada rahva rahadega kõrgeimat eestikeelset kooli Eesti Aleksandrikooli." (Ibid) ,,1865 lõpetas Hurt ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlas Alexander von Middendorffi perekonda. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Hurt pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Hurta kirikuõpetajaks." (Ibid) ,,Uus periood Hurda elus algas 1872, mil ta asus kirikuõpetajaks Otepääle. Temast oli saanud rahvusliku liikumise liider, kelle õlul lasus nii Aleksandrikooli kui ka EKmS-i juhtimine. 1880 otsustas Eestist lahkuda, minna kirikuõpetajaks Peterburi Jaani kogudusse." (Ibid) 4 [Type text]
annaabi.ee 
