2 Talupoegadele tuli nende jüripäevasest priikssaamisest ette teatada eelmisel mihklipäeval. Alles 1826. a pidi läbi viidama üleüldine talupoegade üleskirjutus. Talurahva seaduse põhjal tuli isikud 1826. a ja edaspidi iga kolme aasta tagant toimuvate hingeloenduste ajal kanda revisjonikirjadesse uute võetud perekonnanimedega. Samade nimedega tuli talupojad üles märkida ka kirikuraamatutesse. Esimesi täielikke nimestikke pidid sisaldama alles 1826. a hingeloendid. Esimene osa talupoegadest pidi vabastatata 1823. a jüripäeval. Esimese priiusekuulutamise eel 21. augustil 1822 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja patendi, milles selgitatakse nimedepaneku korda. Mõisavalitsused pidid mihklipäeval talupoegadele nende prrikssaamisest teatades ühtlasi igalt vabastatavalt talupojalt küsima, millise perekonnanime see endale ja oma lastele on valinud. Valitud nimed
Instituut, mis oli seotud Tartu ülikooliga. Sealtpeale algas kõrgema põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis. Priinimi Talupoegade vabastamisega 19 sajandil kaasnes perekonnanimede panemine. Eestimaal anti selleks eraldi korraldus 1834 aastal. Senini oli ainult kasutatud ristinime koos talu-ja isanimega. (Linnaeestlastel olid pärisnimed olnud juba keskajast alates). Uusi perekonnanimesid kutsuti priinimedeks ehk ka liignimedeks. Vabastatud talupoegade ,,üleskirjutamine" kirikuraamatutesse pidi toimuma juba uute nimedega. Mõju rahvapärimusele: talupojale anti õigus oma nime valida, mõisavalitsus pidi hoolitsema, et ta ei võtaks ebasündsat nime. Kreiskool Keskhariduse saamine oli võimalik linnade ühe- või kaheaastane kreiskool. Neid töötas kõigis kreisilinnades, aastail 1836-47 kümme; lisaks Narvas. Kreiskoolides õpetati vabatahtliku ainena ka kreeka ja ladina keelt, kaubandusklassides prantsuse ja inglise keelt
Patronüümne lisanimi. Hiljem omastavaline lisanimi, sh talunimed: Puido Hans. Kristlikud nimed kasutusele XIV saj; Kristlike nimede tüüpiline näide: Jaan, Madis, Tõnis, Andres, Kadri. Sageli mugandatud juba alamsaksa keeles: Jaan Jahn. Põhiosa olid kanoonilised, piibli ja pühakute nimed (Helena Leena). XVIII saj vähenes kasutusel olevate nimede hulk miinimumini nt Mari ja Jüri. Rahvusvahelised nimed. Kirikuraamatutesse ilmub kandeid lapse nime kohta mugandamata kujul. 1850. A dokumentides võõrapärased nimed: Wilhelmine, Rosalie. Nimemoodi mõjutasid ka ilukirjandus ja kalendrid. Mood tekkis Tallinna, Tartu ja Viljandi kandis, hiljem levis mujale. Sooviti samastuda härrasrahvaga. Nimepäevad Eestis ja Soomes. Soomes kujunes traditsiooniks, Eestis mitte. Eesti nimed tulid esile 1880ndatest. Otsa tegid lahti Faehlmann ja Kreutzwald, kes eestistasid nimesid
annaabi.ee 
