Ideed võivad õiged olla, kuid nad võivad vallandada Pariisi tänavail tiigri, kes ka need õiged ideed armutult nahka paneb. Franklin lisab hämmastunud Diderole: "Kui inimesed, kes omavad religiooni on nii pahad, kuipalju pahemaiks saavad nad ilma religioonita!" Kuigi enamasti propageeriti inglastelt võetud deismi, kujunes see järgijate hulgas põhimõtteliseks ateismiks. Selle hoiaku krooniks ja "ateistide piibliks" kujunes Holbachi "Looduse süsteem". Seletatav on see tendents prantsuse kirikupoliitilise olukorraga. Tardunud konservatiivse katoliikluse kõrval polnud vabamatel konfessioonidel kohta. Kirik oli vihatud absolutismi suurim tugi. Kasutatud kirjandus: 10. Kl õpik ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur" Uusaeg, III Osa www.laborint.com/12a/uploads/files/filosoofia.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustusideoloogia_evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.htm http://wiki
piiskopi Gilbert'i ning Pariisi magistri Pierre Abélardiga (Prinz 2006: 173-176). Samas 7 sekkus Bernard ka paavsti ja keisri vahelistesse probleemidesse, tülisse Monte Cassino abti valimise ümber, võitlusesse Prantsusmaa piiskopkondade täitmiseks, kirikulõhesse, ristisõdadesse ja paljusse muusse (Prinz 2006: 169; 172; 187). Bernard jäi Clairvaux' abtiks kuni oma surmani 1153. aastal (Lawrence 2001: 173), kuid rahulikku mungaelu õnnestus tal kirikupoliitilise aktiivsuse tõttu elada vähe (Prinz 2006: 164). Clairvaux Bernard on "üks kõrgkeskaja paeluvamaid figuure" (Prinz 2006: 19), kes kuulutati juba 1174. aastal paavst Aleksander III poolt pühakuks (Prinz 2006: 159). Ilma Bernardita oleks Citeaux klooster olnud hingevaakuv ning ilmselt vajunud tähtsusetuks (Tobin 1995: 46). Samal ajal on oluline mitte unustada, et Citeaux kloostri kujunemisel oli väga oluline roll ka asutajaabtidel ning Stephen Hardingul (Prinz 2006: 164).
1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale saabunud eestlased, lahing lõppes verise lüüasaamisega. Henriku kroonika järgi sakslased said saagiks umbes 300 laeva ja langes "Eestimaa pea." 1211. aastal Theoderich sai Eestimaa piiskopiks, luues niiviisi kirikupoliitilise eelduse Eesti alistamiseks. 1212. aastal sõjaretked juba ulatusid Järvamaale. Samal ajal Novgorodi vürst sooritas sõjakäigu läbi Vaiga ja Järvamaa Harjumaale ning nõudis lunaraha 34 kg hõbedat. 1212 aastal tõusis esile Lõhavere pealik Lembitu, kelle pärast Viljandis 1212. aastal ristimine ebaõnnestus.1211 ja 1212 tabas Eesti- ja Liivimaad taudilaine, mille tõttu sõlmis Riia leer rahu Sakala ja Ugandiga kolmeks aastaks, hiljem ka Läänemaaga.
annaabi.ee 
