protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst. Victor oli pärit Põhja-Aafrikas asuvast Rooma riigi Aafrika provintsist. Seetõttu on oletatud, et ta oli mustanahaline, kuid selle piirkonna etniline koosseis lubab arvata, et tegu oli siiski europiidse rassi esindajaga. Tema isa nimi oli Felix. Hiljem on Aafrika provintsi elanikest saanud paavstideks Miltiades ja Gelasius I. Tema aja tõsiseim kirikupoliitiline probleem oli vaidlus ülestõusmispühade arvestamise üle, mida Väike-Aasias peeti juudi kalendri järgi, kus Kristuse ülestõusmise päev ei langenud kindlale nädalapäevale. Roomas tähistati Kristuse ülestõusmise päevana pühapäeva. Kui Väike-Aasia kristlased viibisid ülestõusmispühade ajal Roomas, puhkes selle teema üle vaidlus. Victor I otsustas probleemi lahendamiseks kinnitada ka Väike-Aasia kogudustes Roomas kehtiva
28 Benediktiini kloostritel ühine reegel aga iga klooster on iseseisev. Tsistertslased moodustasid hierarhilise süsteemi, neil sama Benedictuse reegel aga seda tõlgendati rangemalt. Kõikide kloostrite esindajad kohtusid Citaux generaalkapiitlitel, kus arutati ordu asju. Ka naisharu, nunnakloostrid. Suhted keerulised, nunnad on üleliigsed naised, kes on kloostrisse saadetud, klooster kui abiasutus. Püha ???? - 1153 Tähtis kirikupoliitiline tegelane, teise ristisõja algataja, organiseerija. Koorihärrade ordud. Liikmeiks preestrid. Augustiinlased (Meinhard), premonststaatlased. Kristlaste paganate piirialadel kerkis küsimus: kuidas teostada misjonit? Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna Euroopas nende järele, kes läheks rahva sekka (Lõuna Hispaania, Lõuna Prantsusmaa, Lõuna Itaalia, sest neis levis palju ketserlust).
Rohkem kui saja aasta jooksul kat kirik võidab oma positsiooni tagasi, protestantism tõrjutakse Leedus kõrvale. Väga suur osa kat kalvinismi kadu. Toimus selle kaudu, et mingis hetkest alates riigi kaasarääkimise õigus kat kätte, sot suhted taas katoliiklaste kätte. 40 Stanislav Hosius (kardinal, Ernlandi e Varmija piiskop) 1551-1579 piiskop; Preisimaal. Tema kirikupoliitiline roll väga oluline. Kirik mille peamine vaatamisväärsus Kopernik. Hosius tõi Ida-Euroopasse jesuiidid. Tema ajal rajati Kromsbergi akadeemia- oli ka Liivimaa jesuiitide keskne koolituspaik, seal hakati misjonäre koolitama (taga suur plaan, mille taga töötas ka Antonio Possevino, katoliseerida Vm). Tartusse rajada jesuiitide kool- koolitada Vm pärit inimesi preestriteks ja misjonärideks, et nende abil Vm muuta katoliiklikuks. Valgevene kirjanduse isa- Skaryna (surn 1553)
kontrollida. Enamik kk liikmeid keeldus Ferrarasse minemast. 1438 avati Ferrara kirikukogu.1439 tuli kk kokku Firenzes. 1439 võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kuigi mõlema kiriku pead kirjutasid lepingule alla ei tunnistanud Konstantinoopoli elanikud kirikute liitu. Seepärast ei saanud liit jõusse minna. Samas tõi see tegu Baseli kk põhilised toetajad paavsti poolele. 1443 viis paavst kirikukogu üle Rooma. Kk edasine saatus on teadmata. gallikanism - kirikupoliitiline suund Prantsusmaal. Taotles kuninga (ja ka katoliiklike kirikukogude) huvides paavstivõimu piiramist. Gallikanism tekkis 13. sajandil ja oli tihedalt seotud kuningavõimu tugevnemisega. Pragmaatilise sanktsiooniga võeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe määrata. kontsilliarism idee, et kirikukogu on kõrgem paavstivõimust (Baseli kirikukogul vastu võetud otsus, kehtis vaid Baseli kirikukogu koos olemise ajal) Kiriku finantsi
annaabi.ee 
