Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ...
Vaatamata tema suurele süitide kogusele on ta arendanud täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerlisemat liiki ehk fuugat. Tema kirjutatud orelifuugad:"Hästi tempereeritud klaver" 1 ja 2 ja "Fuugakunst" on saanud kuulsateks. Bach oli ka suur koorikomponist. Ta laulis ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema kooriteste kirjutamises. Kooriteosed olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.(kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid) Toll ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach aegajalt eiras kirjutades lugusid mis kuuluvad praegusekskontsertsaali. Bachi populaarsemad kooriteosed on Missa h-moll, Johannese passioon ja Matteuse passioon. Ilmalikest kooriteostest on tundumad kaks kooriteost : kohvikantaat ja Külakantaat. Vaatamata oma suurele oskusele polnud ta populaarne ning kuulsaks sai ta alles 100 aastat pärast oma surma. Teda nimetati gooti ajastu viimaseks suureks kunstnikuks , ning paljud
Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. 16. Õigeuskliku Venemaa kirikumuusika eripära Lääne –Euroopa muusikaga võrreldes (oktavistid). Kust tuli Venemaale õigeusk? Miks on Moskvat kutsutud ka „Kolmandaks Roomaks“ ( võrdluses nt. „Drittes Reich“ ) Vene õigeusk ei uuri nii palju mineviku, mistõttu pole laulud minevikuga väga seotud. Oktavistide lauluhääl on uskumatult madal, täis mehelikkust ja elujõudu. Vene kirikumuusikal on sügvad bassid, eelistatult oktavistid. Moskvat kutsuti Kolmandaks Roomaks, sest 1472.a. abiellus suurvürst Ivan III Bütsntsi keisri vennatütre Zoe’ga, kes võttis suurvürstiriiki kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid. Seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. 17. Tsaar Peeter I võimuletulekuga algasid Venemaal suured muudatused. Miks võis Venemaa uut pealinna Sankt Peterburgi enam kui kahe sajandi vältel väga
.. III KÖTHEN 1717-1723 1717 a. Lõpul kolis Bach Köthenisse, kus talle pakuti kõrgepalgalist õukonna kapellmeistri kohta. Sealne kapell oli sama suur ja hea kui Weimaris. Vürst Leopold armastas ja hindas muusikat, oskas ise mitut pilli mängi- da ja tema õukonnas käis erakordselt vilgas kontserdielu. Bachi tööülesanded muutusid seal aga oluliselt, kuna vürst oli kalvinist (kalvinism oli protestantismi üks suundadest; omapärane selle poolest, et selles usuliigis pole kohta kirikumuusikal, orel lõhuti kirikust vahel isegi välja). Seetõttu ei vajanud õukond üldse kirikumuusikat, Bachi elu oli aga seni sellise muusikaga väga tihedalt seotud olnud! Kuna tema käsutuses oli väga hea orkester, valmis Bachil Köthenis oluline osa tema instrumentaalmuusikast ehk pillimuusikast: Köthenis kirjutas Bach suure osa oma: klavessiinimuusikast, teosed soolopillidele(näit. süidid sooloviiulile),
Bachi tunti tema eluajal eelkõige orelivirtuoosina. Tuntuim sailinud oreliteos on tokaata d-moll. Bach kirjutas ka klaviirimuusikat („Hästitempereeritud klaviir I ja II ) ning orkestrimuusikat ja kammermuusikat. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis 23.veebruaril 1685 õukonnakirurgi jõukas peres.Poiss ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Händel avastas ennast põhiliselt ooperis (ainuke žanr, mis jäi Bachist puutumata), seevastu kirikumuusikal on Händeli loomingus väga väike roll. Händel kirjutas kokku üle 40 ooperiteose. Nendest hinnatuim on „Julius Caesar“, kuulus on ka ooper „Xerxes“. Händel lõi kokku ka üle 30 oratooriumi ning rajas inglise oratooriumižanri, mida esindas omal ajal üksi. Kuulsaim tema kirjutatud oratoorium on „Messias“. Händel kirjutas ka palju orkestriteoseid, millest kuulsaimad on orkestrisüidid „Veemuusika“ ja „Tulevärgimuusika“
annaabi.ee 
