arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende omavaheliste sugulussuhete kohta (Must 2000:12). Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued materjalid, eelkõige magistraatide arhivaalid ning mitmesugused fiskaalsed (riigikassat puudutavad dokumendid) dokumendid (Must 2000:12). Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt
1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta. Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast. Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani. 19. sajand Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 181516 (VII), 1826, 183334 (VIII), 1850 (IX), 18571858 (X). VI
1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta. Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast. Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani. 19. sajand Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 181516 (VII), 1826, 183334 (VIII), 1850 (IX), 18571858 (X). VI
annaabi.ee 
