Muusika õppimine oli Vana-Kreekas kohustuslik kuni 30. eluaastani. Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA. KESKAJA MUUSIKA Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma
korraldas meestelauluselts Vanemuine. Osalejatest oli peol 51 koori ja puhkpilliorkestrit, milles oli kokku 878 esinejat ning publiku hulgas oli kahe päeva peale kokku 15 000 kuulajat. Laulupeol said osaleda ainult mehed ning nad esitasid kirikukoraale, Vene riigihümni, vaimulikke ning ilmalikke laule. Kõlasid ka ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", mille viisi autoriks oli Aleksander Kunileid Lydia Koidula sõnadele ning Friedrik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mis on meie praegune riigihümn. Laulupeol esitas Jakob Hurt ka isamaalise kõne. Kuuel esimesel peol peeti võidulaulmisi- ja mängimisi. Laulupidu muutus nüüdsest rahvuse edendajaks, kultuuri ja ühtsuse loojaks
Näiteks siia kuuluvad meremeeste või sõdurite poolt kaasa toodud laulud. Aga ka näiteks trükitud laulikutest. Sõnad tõlgiti. Algriim asendus lõppriimiga. Lauldi mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kaudus laulude maagiline tähendus ja seotus rahvausundiga. NT: ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine 19.sajandi alguses kujunes välja laulukooride võrk, see oli seotud kihelkonna koolide tekkimisega. Eeskuju andjaks oli Laiuse kihelkonnakool, seal lauldi neljahäälseid kirikukoraale seitse korda nädalas. Seal õppisid õpetajad. Arvati, et muusika on väga oluline õppeaine. Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva seas levis ka viiulimäng. Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber,
annaabi.ee 
