Eestis elab 68 liiki imetajaid. Euroopa mastaabis paistab Eesti silma kiskjaliste (hunt, karu, ilves, saarmas, kärp, kährik jt) suhteliselt suure arvukuse poolest. 18. augusti 2010 seisuga kuulub Eesti lindude nimestikku 374 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud ning 5 teadmata päritoluga linnuliiki. -Eesti kaunimad paigad Üks eriline paik, milleta Eesti poleks Eesti ega Saaremaa Saaremaa, on kindlaste Püha kirikukihelkonnas asuv Kaali maastikukaitsealal asuv meteoriidikraater. Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks
Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana 12. mai 1764 Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana- Põltsamaa mõisnik Lauw kui ka Uue-Põltsamaa omanik Lilienfeld rajasid teineteise võidu parke ja uusi mõisahooneid. Kiriku patrooniks oli Lauw, kes lasi sinna maalida rokokoostiilis altarimaale. Hupeli enda pastoraat asus Vana-Põltsamaa lossist ja sealsamas paiknevast kirikust poole kilomeetri kaugusel teiselpool Põltsamaa jõge. Põltsamaa kirikukihelkonnas asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna manufaktuurid. Nimelt rajas Lauw sinna vasekoja, tärklisevabriku, mitmeid nahaparkimistöökodasid, rohelise klaasi tootmise koja, portselanimanufaktuuri, aknaklaasikoja, millest hiljem sai peegelklaasikoda, ja Kammar-Oberpahleni klaasivabriku.
- arutati usuelu väärnähtusi Visitatsioon kirikukatsumine, alluvate koguduste korrapärane kontrollkülastus kõrgema(te) vaimuliku(e) poolt Toomkool toomkiriku juures asuv kool, mille peamine ülesanne oli haritud vaimulike toomhärrade ettevalmistamine kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. - Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri asendajad vikaarid). - Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus:
on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Sai hariduse Saksamaal, asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. Henrik saabus Liivimaale umbes 1205, pühitseti vaimulikuks 1208. Teenis latgalitega asustatud Ümera (Imera, Ymera, kaasaja läti k. Jumara) kandis, ja oli preester Papendorfis ( läti k.Rubene), kus elas suurema osa oma elust. On ka arvatud, et hiljem oli ta Lääne-Mihkli (Pärnu-Mihkli) kirikukihelkonnas preester. Saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keele oskajana viibis 1225-1227 tõlgina paavst Honorius III legaadi Modena Wilhelmi kaaskonnas; on oletatud, et kroonika oli algselt mõeldud aruandena talle. Henriku kroonika on tähtsaim allikas ristisõdade kohta Liivimaal, tema teksti on kasutanud ka hilisemad kroonikud (näiteks "Vanemas riimkroonikas"). Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti
annaabi.ee 
