· peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17.sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad · Pandi alus kirikukeelele · Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal. Kirjutatud on see alamsaksa keeles ning eestikeelsest osast võib leida ääremärkuseid, mis on korrektuur või hiljem lisatud sobivamad keelendid. 17. sajand oli eesti kirjakeele jaoks murranguline: pandi kindel alus kirikukeelele ja ilmusid esimesed eesti keele grammatikakogud. Töötati välja Eesti esimene ühtlustatud kirjaviis, mida hakati nimetama vanaks kirjaviisiks. Kirjasõnu anti välja põhja- ja lõunaeesti keeles. Kindlasti ei saa mainimata jätta Heinrich Stahli, 17. sajandi kirjakeele mõjukaimat kujundajat ja varasema ebaühtlase kirjaviisi parandajat. Stahli teeb eriliseks see, et tema teosed ilmusid trükituna ja levisid kirikuõpetajate hulgas
UT aluseks jäi 1729 redaktsioon, VT tuli taas tõlkida, mille põhitöö tegi Helle. Tõlge valmis 1736. Esialgu puudusid väljavaated nii mahuka raamatu kirjastamiseks. Lahenduse leidis Vierorth, kes muretses raha hernhuutlastelt jt. Trükipoognaid parandas Tallinna gümni õp Biek, kes tegi käsikirja viimasel hetkel omavolilisi parandusi, tuues nt saksa artiklite vastetena sisse üks ja see. Täispiibliga pandi põhi põhjaeestilisele kirikukeelele, mille stiil mõjutas kirjakeelt kaua. Stiili peatunnus on lihtsus. Vestring ja tema käsikirjaline sõnaraamat 18.saj tähtsaim käsikirjaline sõnastik on Vestringi põhjaeestikeelne "Eesti- saksa sõnaraamat", mis oli hilisematele sõnastikele aluseks. Vestringi sõnastikus on enamik näiteid rahvapärased, tõestades, et Vestring huvitus rahvakeelest. See sõnastik on 18.saj I poole suurim. Vestring esitas sõnastikus sõnarühmi,
Tema saksapärane kirjaviis kujundas kogu 17. sajandi eesti kirjakeelt - püüdis lohakat maakeelt saksa tingimustele vastavamaks painutada, seega esines vigu ja vastuolusid rahvakeelega. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 4 Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius (u1600-1645) - pani aluse lõunaeestikeelsele kirikukirjandusele. 1632. aastal kaheosaline kirikukäsiraamat. Pani aluse tartumurdelisele kirikukeelele. Eri piiskopkondades tegutsenud Stahl ja Rossihnius panid oma käsiraamatutega aluse eesti keele kahele erinevale kirjakeelele, mis arenesid edasi raamatute avaldamises kahes keelemurdes. Hakkas pidev rivaalitsemine õigema keelemurde pärast. Kirikuraamatute väljaandmine eraldi Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti jaoks oli tingitud ka Eesti ala jagunemisest kahe piiskopkonna vahel. Stahli kirikuraamatuid hakati täiendama, kordustrükke andma, anti välja eraldi kirikulaulude raamatuid
annaabi.ee 
