Ajutiselt suutis Liivimaa kaitsevõimet tugevdada Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535). Ta korraldas mitmeid sõjaretki Venemaale, 1502 võitis ordu lahingu Smolino järve ääres ja 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida korduvalt pikendati. Katoliku kirik ja usupuhastus: Piirkonna kirikuelu juht oli piiskop. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide e. kirikukatsumiste kaudu. Nende abil tehti kindlaks preestrite kohusetäitmise puudujäägid. Piiskop õnnistas ametisse ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jne. Piiskopkonna peakiriku e. toomkiriku juures tegutses toomkapiitel, mis koosnes 12 kõrgemast vaimulikust e. kanoonikust. Toomakapiitli tähtsaim õigus oli piiskopi valimine. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste missade läbiviimine. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia
kaugenenud, kujunes Eesti alal usuelu tõsikristlikumaks, kui see mujal oli. Kõrgemaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop, kel paavsti poolt kinnitatud kirikuprovinsi kuulusid Eestis Tartu ja Saare-Lääne piirkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude ajastu kõrgeim kohtunik. Vaimulike järelvalvet toetati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide ehk kirikukatsumiste kaudu. Viimased võimaldasid saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Piiskop õnnistas ametisse madalmaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja-riistu ning pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi. Piiskopid juhtisid usuelu ka nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi
XV ulatus Tallinnas rahvaarv 7000-8000, Tartus 5000-6000ni. Suuremat rolli etendasid Sakslased, kuid lihttööisi ja agulielanikke kaasa arvestade oli ülekaal kõigis linnades Eestlastel. NArvas, Tartus ka Venelasi ja Tallinnas Rootslasi, soomlasi. KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite e piiskopkonna saimulike koosolekute ja visitatsioonide e kirikukatsumiste kaudu. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutse toomkapiitel- nn kõrgemat vaimulike kolleegium, mis koosnes reegline 12 toomhärrast.Eesotsas oli praost( juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid) kellele järgnes dekaan(jälgis jumalateenistuste krda ja üldist distsipliini). Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskoppi valida- lõpliku kinnitamise õigus oli siiski paavstil. Toomkapiitel oli piiskopile
annaabi.ee 
