Rooma võim, religioon oli salliv, religioosseid grupeeringuid palju, üks neist Kristlus. Alguse saanud Judaismist. Grupeeringud pidid tunnistama Rooma paganlikku religiooni, siis Rooma tunnistas neid. Kristlased ei soovinud seda teha, tekkis vastasseis, mis kestab mitu sajandit, on väga vägivaldne. Lõpptulemusena 4saj. saab kristlusest Rooma riigi ametlik religioon. Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus. Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused. Populaarsuse põhjuseks misjonäride usu levitamine. Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat (,, Mäejutustus"). Kristlusest saab järgmise ajastu dominantne tunnus. 13. Keskaja piiritlus 1)Varakeskaeg 5-9saj (5-15 saj, antiikaja ja renessansi vaheline etapp.) 2) kõrgkeskaeg 9-11 saj 3) Hiliskeskaeg 11-14 saj Keskajal valitseb vaimupimedus. Usulise müüdid jäid kõrvale. Usutakse loogilisi tulemusi. Kirev ajastu kultuurilises pildis
Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine lähtus Hamburgi piiskopkonnast, mille rajas Püha Ausgard. Kaasaegsete allikate paganad ja kristlased erinevad tänapäevasest arusaamast see oli eelkõige poliitiline. Kui valitseja ristiusu vastu võttis, oli see poliitiline samm kümnist anti lunastuse ostmiseks. Ka ajalik õnn oli oluline faktor Jumal ja pühakud aitavad ka siinpoolses elus. Kristlaseks olemine tähendas kuulumist kirikuinstitutsiooni, mitte seda, mida inimene päriselt mõtles ja tundis. Germaani paganlust on raske mõista: eeposed ja müüdid on kirja pandud kristlike autorite poolt. Võimalik, et nt vendid kummardasid tegelikult pühakuid, aga ei allunud kirikule ja seega kirjeldati neist paganatena. Pole teada, kas eestlaste hiiekultus pärineb antiikkirjandusest või on reaalne. Me tunneme ainult teoloogide kirjeldusi, aga need on väga keerulised pole kindlasti talupoeglikud
vähem tekste, massiline kirjutamine algas siin hiljem kui Süda-Euroopas. Massilisest kirjutamisest võib Liivimaal pidada al 16. sajandist. Aegade hävitustöid on olnud palju Liivimaal. Kui me võrdlema Skandinaavia, Soome ja Venemaaga, siis Liivimaalt säilinud pole vähe, eriti mis puudutab dokumentaalset materjali. Soomes on säilinud rohkem kirikukirjandust kui Liivimaal (reformatsioon, mis Rootsi kuningriigis leidis aset kuninga poolt, Liivimaal aga altlinnades, kus vanad kirikuinstitutsiooni muudeti ära, vägivaldselt, üks põhjus, miks kirikukirjandus ei saanud säilida. Lisaks katoliikluse asemel protestantismi astumine ladina keele kõrvale jäämine Liivimaal 17. saj asendas alam-saksa keele ülem-saksa keel, see üks põhjusi, miks varasem kirjandus muutus tarbetuks). Kus need dokumendid on säilinud? Kõige pealt dokumendid kogunesid erinevatesse arhiividesse juba keskajal - valitsejate kantseleid, kelle
annaabi.ee 
