Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tart...
haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne) Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale
katekismuse eksam eesti kogudusele. Fikseeriti trahvid kirikus mittekäimise eest. Rangelt keelati enne jumalateenistust õlut või viina müüa. Võimalik, et Dubberch külastas eranditult kõiki Eestimaa kihelkondi ja mitmeid abikogudusi, aga kahjuks on säilinud andmed väga lünklikud. Visitatsioonide käigus osutusid ebasõbralikuks Dubberchi suhtes kohalikud aadlid ja ka mõned riigivõimu esindajad. 1595. sasta Voose maapäeva järel alles hakkas aadel rohkem osa võtma kirikuelust. Suurim tõke kiriku autoriteedi tõstmisel oli teoloogiliselt ja kõlbeliselt kõrgetasemeliste vaimulike vähesus. Kui Dubberch kokkuvõtteid tegi oma visitatsioonidest, siis saja talupoja hulgas leidus vaevalt üks, kes jumalast ja ristiusust midagi teadis. Luteri kiriku positsioon Dubberchi tegevuse tulemusel tugevnes ja ka aadlil tuli sellega leppida. Ta pani aluse kirikuraamatute pidamisele. Visitatsioonidel tõusid esile majanduslikud küsimused, usuline külg jäi tagaplaanile
Omaette probleem see, et kui võimule saab Juhhan III, siis ürit riik tagasi pöörata katolikku usku 1575 a Juhhan III kirikukorraldus, mis tegeliklt oli tagasipöördumine katoliku liturgia juurde, viimast sammu ei astutud. Rootsis 1593 a lõplikult luterlik, kui peetakse Uppsala kirikukogu, usuelu aluseks saab Augsburgi usutunnistus, luterlus saab rootsi riigi riigiusuks. Privileegide kinnituses, mis Eerik XIV tegi on juttu ka kirikuelust, kuid seal nim seda evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus kõlbmatuid kirikuõpetajaid kõrvaldada ja sobivamaid otsida. Sellega tln enda kirikuelu saanud eesti kiriku juhtimiseks. I korda ürit kirikuelu ühtsustada. Toonaseks Kirikujuhiks( tln superintendendiks) oli R von Geldern. Selgelt luterlik kirik. 1530ndatel a superintendent luterlik
annaabi.ee 
