kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest, ning seda kõike püüti sõlmida ühtseks tervikuks. Iirimaal kujunes välja keldi kirjakeel. o Silmapaistvamaiks õpetlaseks ja mungaks oli 7-8 sajandi vahetusel tegutsenud Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas hulgaliselt Piiblikommentaare, kronoloogiauurimusi, ning järelpõlvedele mõeldud ladinakeelse peateose ,,Inglise rahva kirikuajalugu", mis jutustas ceacariaegsete roomlaste sõjaretkest Britanniasse kuni oma kaasajani. Kronoloogiat dateeris Kristuse sünni järgi. See oli välja arvestatud enne teda, 525 aastal Itaalia munga ja õpetlase Dionysius Exiguus 'e poolt (ent veidi ekslikult, kuna Jeesus sündis 7-4 aastat eKr). o Briti saartelt sai alguse insulaarne kirjaviis, mis seisnes kirjanduse äärmuslikult kunstipärases esitamises. 8 sajandiks
Kui Idas arenes välja riigikiriku mõtlemine, siis Roomas kasvas järk-järgult paavsti iseseisvus. Leo Suure ajal hakkas arenema ka kiriku juhtimise aparaat. Süsteem asus kinnistama suhtumist, et paavst on kiriku pea. Paavst lähtus diakonitest, esialgu oli neid 7 ja nii hakkab kujunema paavsti õukond ehk kuuria. Kuni 6. sajandini olid silmapaistvad paavstid veel Innocentius I (seisis silmitsi rünnakutega Rooma linnale) ja viimane iseseisev Rooma paavst Gregorius Suur (590 604), keda kirikuajalugu tunneb kui munkpaavsti, kelle moraal oli eeskujulik ja kes näitas ideaalpaavstina teed järgnevatele paavstidele. Järgnes periood, mil paavstid olid Ida-Rooma keisri võimu all. 4. Keskaegne munklus Läänes kuni Cluny kloostrireformini. Martin Toursist, Johannes Cassianus, Benedictus ja tema reeglid. Varakeskaegsel Lääne munklusel ei olnud erilist seost katolikumaailmaga, pigem pärinesid mõjud Idast, kus mungatraditsioonid suuremas aus olid, ja millest Lääne munklus pärines
MS ajal õnnestus Taanil, Norral ja Rootsil. Soomlased olid vabad vene sõjaväest ja ei pidanud samuti osalema I MS, erandiks jäägriliikumine Saksamaa poolel. Olulised muutused algasid Läänemere piirkonnas alles 1917 (nendest hiljem eraldi). Perioodi 1815-1914 oluline muutus ja 42 saavutus. Taani-Rootsi omavahelised sõjad olid minevik ja oht vaid väljaspoolt. 43 Põhjamaade kirikuajalugu (18-19. sajandil) Usuliste ,,äratusliikumiste" võidukäik. Põhjamaades talurahva rahvuslikule ja poliitilisele ärkamisele eelnes usuline ärkamine. Suund väliselt kontrollilt sisemise omaalgatusliku usuelu süvendamise poole. Uued usuvoolud võrsusid luterlusest ja uuendasid kirikut seestpoolt (nende liikmed kuuluvad ka tänasel päeval evangeelse luterliku kirikusse). Taust: rangele väliskontrollile keskendusid luteri ortodoksia 17
annaabi.ee 
