nimekirjas ei rohkem ega vähem kui 264 kirikuvürsti, arvestamata mitmeid valepaavste investituuritülide, Avignoni vangipõlve ja muude segaste perioodide aegu. Nimekiri mille alustab S. Pietro di Bethsaida in Galilea, lõpetab täna Johannes- Paulus II. Ja just see nimekirja viimane mees, meie oma kaasaegne, on muutnud kahe tuhande aasta vanust kirikut rohkem kui nii mõnigi tema eelkäija. Loodan, et see ei ole ajaloofilosoofiline lühinägelikkus. Nii mõnigi küsib täna, et milline aeg kirikuajaloos on olnud kõige olulisem. See küsimus pole sugugi lihtne, sest vastates peame olema eelkõige kiretud ajaloolased ja vähem emotsionaalsed usuvennad. Sellele on tõesti keeruline vastata kuna periood, mis tõi meieni skolastilise filosoofia, tõi meieni ka ristisõdade koledused, Gregooriuse koraali tekkega koos tunneb ajalugu arianismi julma väljajuurimist ja Peetruse katedraali nauditavad rikkused tulid koos Tetzeli liialdustega indulgentside tõlgendusel
kuritarvitusi, paavsti ja suure osa vaimulikkonna korruptiivset ja moraalitut eluviisi ja keskaegset skolastilise teoloogia ähmasust. Samas oli ta veendunud tasakaalukate ja rahumeelsete kiriklike reformide apologeet. Nõnda võiks Erasmust nimetada nii humanistliku teoloogia alusepanijaks kui ka eelreformaatoriks enne Lutherit ja tema mõttekaaslasi. Rooma katoliku kiriku ja paavsti ülimuslik võim keskajal. Liivimaa ühiskond ja kirik. Argiteadvuses, ka valdavalt varasemas kirikuajaloos on reformatsioon pigem usuline sündmus, aga on selge, et vaatlemaks reformatsiooni taustajõudusid ja eeldusi, toimumist, arengut, mõjutusi, tuleks ühes Euroopa kui ka Liivimaa usulis-vaimse situatsiooni uurimisega vaadelda nii ühiskondlik-poliitilisi kui ka majanduslikke tegureid. Antud referaadi raames jääb küll vaatlusalast välja Euroopa toonane poliitilis-majanduslik areng ja selle sidumine reformatsiooniga, lühikene ülevaade kirjeldab Liivimaa elukorraldust.
valimised, alles 1520. a antakse kiriku poolt välja vandeähvardusbulla. Rooma kiriku kord oli selline, et kirikuvande alla panek ei toimunud kohe, vaid kõigepealt ähvardati ja anti 1 aasta, et meelt parandada. Luther ei kavatse seda teha. Selle asemel, 10. dets 1520. aastal leiab Wittenbergis aset võrdlemisi vastuoluline sündmus, kus Luther ja tema kaaskondlased põletavad kaotliiklikke köiteid ja vandebulla eksemplar samuti. Uusaegses kirikuajaloos on see üksjagu kaalukas, kuna sellest saab märk, negatiivne märk. Raamatuid põletatakse ka hiljem. 1817. aastal toimub Saksamaal kolmesaja aasta tähistamine luterlikust reformatsioonist. Tähistatakse suure festivaliga oktroobris, sellest kujuneb üks identiteedi alustala. Peale raamatute põletamist heidetakse Luther katoliku kirikust välj.a Sama aasta mais kogunem Wormsi riigipäev. Kiriklikule vandebullale järgneb ka riigivanne – Luther kuulutatakse lindpriiks.
annaabi.ee 
