Neoontetra (Paracheirodon axelrodi) ja Neoonkala (Paracheirodon innesi) Levik: Lõuna-Ameerika Pikkus: 4-5 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-26°C, pH 5,0-7,0. Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: heidab marju hajusalt Märkused: Enamik müüdavaid isendeid on püütud loodusest. Erinevalt neoontetrast on neoonkala külje alumisel osal hõbedane triip. 8.4. Kirevahvenlased on suured, aeglased ja rahulikud pilgupüüdjad. Nad on territoriaalsed ja vajavad pelgupaiku. Kirevahvenlased kuuluvad Cichlidae sugukonda. Lisaks on neil vaja ka kaevamis paiku ning selleks sobivat põhjakatet. Kahjuks pole kirevahvenlasi nii lihtne pidada kui teisi tuntuimaid kalu, seepärast nad päris esimeseks kalaks ei sobi. Sirpuim e. skalaar (Pterophyllum scalare) Levik: Kesk-Amazonas Pikkus: 15 cm, tavaliselt väiksem Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 24-28°C, pH 6,0-7,5.
Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Vrd. koertega Ookeani elustik
nende poole hapnikurikast vett. Ka neid kalaliike, kus emane ja isane koos poegade eest hoolitsevad. Seega juba kaladest alates individuaalne äratundmine: kus tekib paarisuhe kahe isendi vahel, tekib ka oskus individuaalselt ära tunda (eristada üht konkreetset isendit kõigist teistest sama liiki isenditest. Mosambiigi tilaapia emaskala kannab poegi ohuolukorras suus, selleks võtab spetsiaalse asendi pea ülespoole ning maimud teavad seda instinktiivselt ja kogunevad talle suhu. Kirevahvenlased: otse ujudes agressiivne, külg-külje kõrval ujumine on pigem lepitust otsiv, kõrvalesuunatud käitumine konflikti külmutamiseks Kooliujumise eesmärgiks on ajada võimalikku kiskjat segadusse, kellel on raske välja valida ühte konkreetset isendit. Samas ei ole see puhtal kujul ainult funktsionaalne käitumine, kuna kalad teevad seda vahel ka elutute objektide suhtes või mänguliselt. Kasutatakse küljejoone elundit, keemilist kommunikatsiooni (tajumine, kui kaugel
annaabi.ee 
