Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirdesuunast" - 3 õppematerjali

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
16
docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

.................................................................................... 13 4.3 Kultuurilugu................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 16 SISSEJUHATUS Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks.

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
21 allalaadimist
Meteoriidikraatrid Eestis
4
doc

Meteoriidikraatrid Eestis

kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 kuni 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirdesuunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni. 5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 - 40 m läbimõõduga 1 kuni 4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Kambodža
14
doc

Kambodža

tagasi pöörduma ning linn hakkas taastuma. Kliima Phnom Penhi kliima on aasta läbi kuum, erinedes aastaajati minimaalselt. Temperatuur jääb 10­38 °C vahele. Maist 9 oktoobrini toovad edelast puhuvad mussoonid Tai lahelt ja India ookeanilt kaasa rohkete sademetega vihma ning temperatuur võib tõusta kuni 40 °C-ni, novembrist märtsini loovad kirdesuunast puhuvad mussoonid kuivema ja jahedama aja, mil temperatuur võib langeda isegi 22 °C-ni. September ja oktoober on sademeterohkeimad kuud, jaanuar ja veebruar aga -vaeseimad. Rahvastik 2008. aastal elas Phnom Penhis 1 325 681 inimest, rahvastiku tihedus oli 4571 inimest ruutkilomeetri kohta. Aastane rahvastiku kasv on 1998.­2008. aastani olnud 2,82%. Phnom Penhi põhielanikkonna moodustavad khmeerid. Esindatud on ka suured vietnamlaste ja hiinlaste kogukonnad.

Turism → Rekreatsiooni geograafia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun