1Mihkli kirik 2.Jõhvi kontserdimaja 3.Jõhvi Vabadussammas Haridusasutused Lasteaiad: 1.Lasteaed Kalevipoeg 2.Lasteaed Pillerkaar 3.Sipsik Koolid: 1.Jõhvi Gümnaasium 2.Jõhvi Vene Gümnaasium Raamatukogud: 1.Jõhvi keskraamatukogu 2.Jõhvi Haruraamatukogu 3.Tammiku raamatukogu Jõhvi ajalooline ülevaade Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn "väiksema vennaga") kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar-
Niisugusteks peetakse kõrgete kallastega suhteliselt madalaid ebakorrapärase kuju ja käärulise kaldajoonega poolsaarteja saarterohkeid järvi. Nende põhjareljeef on lainjas või isegi auklik. Sinna kuuluvad nii glatsiaalsete kui ka fluvioglatsiaalsete kuhjevormide alale jäänud lohkudesse moodustunud järved. Suhteliselt palju on väiksemate järvede hulgas oma ökosüsteemi arengu lõppu jõudnud ning kinnikasvavaid segatoitelisi , mille heaks näiteks on Alevijärv Otepää linna kirdeserval. Visuaalse maastikupildi kujundajana on järvedel suur roll, kuid enamik Otepää valla väikestest järvedest on metsajärved ja neist osa omakorda ümbritsetud sooribaga või õõtsikuga. All on toodud pilt Pühajärvest. (Foto: Arne Ader) Jõed Otepää vald, kus asub ka Otepää kõrgusik, paikneb veelahkmealal. Kõrgustiku saareline asend, mitme kõrgema piirkonna olemasolu ning vanade orgude esinemine pinnamoes põhjustavad kõrgustiku jaotumise erinevatesse jõgikondadesse
Kersalu küla juures. Pakri neeme tipus paikneva joa kõrgus on 5,5-5,8 m. G.Vilbaste kirjelduse järgi Paldiskis mitu juga, kus vesi langeb mitmel pool Peetri kindlust ümbritsevasse vallikraavi 4-5 m kõrguselt. Kõik need joad on veerikkad ainult kevadise ja sügisese suurvee ajal, suvel on need kuivad. Poolsaarel on palju suuri rändrahne. Nii on Litoriinamere murrutusastangu jalamil ja aluspõhja kõviku nõlval, Leetse küla kirdeserval, kaks suurt 4-5 m kõrgust rabakivist rändrahnu ja hulk väiksemaid. Suuremaid kivikülve asub metsa all endise Ubaniidi talu varemete juures. Kivikülv koosneb 20-30 suurest kivist. Suuremate kõrgus küündib 1,5-2,0 m-ni. Kokku on poolsaarel vähemalt 14 üle kahe meetri kõrgust rändrahnu. Kliima Pakri poolssare kliima on sarnane Lääne – ja Loode – Eesti kliimaga. Poolsaar ja selle ümbrus on küllaltki päikesepaisteline. Päikesepaiste kestus on u
annaabi.ee 
