suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga koda(koja kõrgus kuni 6cm). Peas asuvad tal kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Mudatigu armastab taimestikurikkaid veekogusid. Ta roomab lihaselise talla abil taimedel. Mudakukk elutseb Kesk,Lääne ja LõunaEuroopas, EdelaAafrikas ja VäikeAasias, kust tema leviala alad ulatuvad kuni India kirdeosani. Suur mudatigu elutseb vees , ent hingab atmosfääris hapnikku, seetõttu on ta suuteline end sisse seadma ka seisvates vetes , mis sisaldavad miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid. Mudatigu leiab siin piisavalt toitu, peale selle puuduvad siin konkurendid , kes vajavad kõrgemahapnikusisaldusega vett. Paljud veelimused hingavad vee alla niiditaoliste lõpustega, mis
Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE Panamast lõuna pool läbi Lõuna-Ameerika mandri kuni Andide mäestikuni idas ning Argentina kirdeosani. KAITSE Colombia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968. aastast kehtestatud küttimispiirangud. Kui neist õnnestub kinni pidada, ei ole kapibaarad ohus. Kas tead, et... *Isaste kapibaarade tumedaid, karvaga katmata lõhnanäärmeid kutsutakse hispaania keeles "morillo", mis tähendab "küngast" või "kõrgendikku". *Esimesed Euroopa looduseuurijad, kes Lõuna-Ameerikasse jõudsid, kutsusid kapibaarat Orinoco seaks või veeseaks.
Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Erinevate riigiosade vahel esineb alju klimaatilisi muutusi näiteks: mäestike piirkonnas,mis asuvad idas. Kliima
Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa. Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rgestni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mrgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused.
annaabi.ee 
