IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele
Väga kalavaene on aga lähistroopiline ja palavvööndi ookean rannikust ja jõesuudmest eemal. Kõige suuremad kalavarad: loode – ja kirde osas on rikkad heeringast, sardiinist, lõhedest. Kalarikkad on ka ookeani läänepoolsed saartevahelised mered, kust püütakse soojade vete kalu (sardiin, tuunid) aga ka vähke, moluskeid. Paar kalarikast piirkonda on ka otse ekvaatori lähikonnas, kuid umbes pool ookeani on kalavaene. Atlandi ookeanis on peamisteks püügipiirkondadeks loode – ja kirdenurk. Püütakse heeringat ja turska. Tänu Mississippi jõele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA – poolne rannik. India ja Põhja-Jäämeres leidub palju kala vaid mõnes üksikus piirkonnas. Suuremad kalapüüdjad riigid: Jaapan, Hiina, USA, Tsiili ja Peruu. Taani, Norra, Island ja Suurbritannia. Kalade vähenemine tuleneb suurest ja ebaühtlasest püügist ning mere saastumisest. Maailmamere igapäevased reostajad on meretransport ja rannikul paiknevad linnad ning tööstuskeskused.
15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel
Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale. Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna lõunaosa Väimela ja Võru mõisate lähikonnas jääb kaasaegsele Võrumaale. Räpina kihelkond jääb Põlvamaa aladele pea täielikult, kui välja arvata
annaabi.ee 
