lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida
Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted
mullatüübid elukooslused morfoloogiline ehitus. Maastikurajoon kuulub alati kindlasse maastikuvööndisse, arenedes spetsiifilistes atsonaalsetes tingimustes (nt. paelavamaal või akumulatiivsel kõrgustikul). E. Varep on eristanud maastikuprovintsides 24 maastikurajooni. MADALEESTI I PõhjaEesti: · PõhjaEesti rannikumadalik · PõhjaEesti lavamaa · Kõrvemaa · KirdeEesti lavamaa · Alutaguse II LääneEesti: · Hiiumaa ümbritsevate saartega · Saaremaa ümbritsevate saartega · Ruhnu saar · LääneEesti madalik · Pärnu madalik III Võrtsjärve nõgu: · Võrtsjärve madalik IV Peipsi nõgu: · Peipsi äärne madalik KÕRGEESTI V LahkmeEesti: · Pandivere kõrgustik · Türi voorestik
2005. aastal oli põlevkivi osakaal meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat positiivset momenti: riigi energeetiline varustuskindlus ja vähene sõltuvus maailmaturu hindadest. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad kolm asbekti: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnakaitseline. Põlevkivi annab tööd ja eluks vajalikku kindlustunnet paljudele inimestele ning seetõttu on loomulik, et KirdeEesti elanikkond valdavas osas toetab põlevkivikaevandamise jätkamist. Põlevkivienergeetika suuremahuliseks jätkamiseks tuleb lahendada aga mitmeid keerukaid keskkonnaprobleeme. Vastavalt Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ja Eesti ühinemistingimustele ELiga pole vastavalt suurte põletusseadmete direktiivile (2001/80/EÜ) moderniseerimata tolmpõletuskatelde kasutamine pärast 2015. aastat enam lubatud ja kahjulikke emissioone tuleb oluliselt piirata. Vastavalt Euroopa Liidu
annaabi.ee 
