emakasuuet istuvaks. Sigimik koosneb seinast ja sigimikupesast, mitme viljalehe olemasolul esinevad ka vaheseinad. Sigimikupesade arvu järgi jaotatakse sigimikud 1) ühepesalisteks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.) või oblikal (Rumex sp.); 2) kahepesalisteks, näiteks harilikul vahtral (Acer platanoides); 3) kolmepesalisteks, näiteks liilialiste (Liliaceae) või
- 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. - 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" – näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 36. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide
- 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. - 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid.
5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute
annaabi.ee 
