ja ilma järsk külmenemine kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on keelatud 1. märtsist 15. maini. Kasutamine Haug on meie sisevete tähtasamaid püügikalu, ta liha on rasvavaenene ja sobib hästi dieettoiduks. Haugi lihal on aga eripärane lõhn ja eripärane maitse, mis pole küll liiga tugev, kuid eristab haugiliha selgelt kõikidest teistest kaladest. Sõnadega haugi lõhna ja maitset kirjeldada on üsna võimatu, ent ütelgem, et need on natukene kirbed ja natuke imalad. Suuremate haugide puhul lisandub maitsele lihakudede tuimus, kuivus, aepurusus.(Vladislav Korzets, www.opikook.ee) Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstnikult. 5 Lisad Allikas:Google 6 Allikas:Google Kasutatud kirjandus 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, lk. 332; Kirjastus ,,Valgus" 1988 2. Saar, U
eemal maitseainetest. Toorpastasid tuleb hoida külmikus, keedetud pastasi kasutatakse salatites ja vormitoitude valmistamiseks,piimasuppides,puljongites ja suppide koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett
Siin on suur roll destilleerimismeistritel, kes peavad destilleerimisprotsessis eraldama aurustunud alkoholi keskmise osa, sest nii algusosas kui ka lõpus on palju ebameeldivaid ja ebasoovitavaid komponente. Ometi, kui see keskmine osa jääb väga väike ja puhas, siis kaob koos eraldatuga ka suur osa väärtuslikku. Väävline bukett on meeldiv vaid väga väikeses koguses - tihti käib see koos serripuidus valmistatud viskiga. Siia kuuluvad liivased, kummised, kirbed ja kivisöe nüansid, aga ka sellised veidrad nüansid nagu mädanevate puude ja hobusetallide heitveed. Väävline bukett tekib käärimise käigus, aga ka viski küpsemisel. Suur osa neist eemaldatakse destilleerimise ja küpsemise käigus, kuid mõned säilivad. Buketilisa, mis nii saadakse, on väga omapärane. Puune (puidune) bukett võib olla väga saatuslik: nii teha viskist viski kui ka selle hävitada. Oma äärmustes võib see olla nii vaevutajutav kui ka väga võimas