kamba sõpru, tuleks ühel õhtul kohale ja tõstaks maja joodikutest ja prassijatest tühjaks, kuna neil on kõigil juba mitme aasta üür maksmata, korterid lagastatud, mööbel lõhutud ja elektrit varastavad kah, sindrid. Viisakad ja vaiksed elanikud saaksid aga soodustusi üüriarvete maksmisel, remondi tegemisel ja uute majapidamistarvete muretsemisel. Samuti puhastaks peremees maja kõigist kontvõõrastest ja juhukülalistest, kes siia-sinna pidukampa tilpnema jäänud ning ära ei kipugi minema. Mis toimub aga meie suurepärases Euroopa Liidus, kuhu meid meelitati suurte lubadustega helgest tulevikust, meie korteri (Eesti) poolmuidu tehtavast euroremondist ning vabadusest ja suveräänsusest, mis sellega pidi kaasnema? Prassijad riigid - Kreeka, Portugal, Hispaania, laristaja Iirimaa vaiksed ja vagurad korterikesed, nagu Eesti, on nüüd sunnitud priiskajate arved kinni maksma! Kas sellist Euroopat me tahtsimegi? Ning hädadel ei paista lõppu
Hea oleks, kui sellised lapsed saavad tuge mõnelt lähedaselt täiskasvanud inimeselt, kes aitab neil vähehaaval taastada usalduse oma vanemate ja kogu maailma vastu. (Vaher, 2008, 48) Lapsed armastavad ja vajavad nii ema kui isa. Pärast lahutust on sellel vanemal, kelle juurde laps jääb elama, kohustus kindlustada oma lapsele suhtlemine teise vanemaga (välja arvatud juhul, kui teise vanemaga suhtlemine kahjustab last). (Vaher, 2008, 48) Psühholoogide hinnangul ei kipugi laps tüüpiliste peretülide puhul tavaliselt ühte vanemat teisele eelistama, välja arvatud harvad juhud, kui laps võib sõtta kaitsja rolli ja asuda selle poolele, kes tema arvates on nõrgem. Kuid tavaliselt laps ise ilma kolmanda poole mõjutuseta poolt ei vali, sest tal on võrdne vajadus armastada mõlemat vanemat. (Vaher, 2008, 48) 1.4 Teadmiseks lahutavale lapsevanemale: Lapsel on kergem asjaga harjuda, kui ta näeb, et vanemad tunnevad end hästi.
Viis aastat elas maapiirkonnas, vahepeal käis Moskvas seltskonnaelu nautimas. 1851. aastal otsustas koos vennaga minna Kaukaasiasse. 1857. aastal osales ka Krimmi sõjas, mis mõjutas tema loomingut. 1850-ndate lõpul ja 60-ndate alguses reisis Euroopas, kust naasis pettununa Euroopa ei avaldanud talle muljet. Oma mõisas avas talulaste kooli. Kasvatuspõhimõtetest oli südamelähedaseim vabakasvatus. Tund pidi Tolsoi arvates niivõrd põnev olema, et laps ei kipugi seda segama. 1862. aasta abiellus Moskva arsti tütrega, kes oli terve elu linnas elanud. Nad sai palju lapsi, kes naist kurnasid. Lisaks polnud naisel maal seltskonda ning ta suutis Tolstoid veenda, et lapsed saaksid hariduse Moskvas. Pere kolsiki 1881 aastal Moskvasse, mil Tolstoi oli suures vaimses kriisis. Moskva elu oli ebameeldiv, elati üürimajas ning naine oli vinguva iseloomuga. Tolstoi soovis osaleda
annaabi.ee 
